Est | Rus

Sisukord

Uued kursused

Huvitavat lugemist

Arhiiv

Kui ese või harjumus pakub turvatunnet ja lohutust

Loree on 3-aastane tüdrukutirts keda alates 5-6 elukuust on saatnud kaisutekk „Tuduu“. 

Just sellise hellitava nimega kutsub ema Sandra oma tütre lemmikut.  „Alguses ta Tuduu vastu huvi üles ei näidanud, seega beebieas puudus tal selline konkreetne turvatunde tekitaja. Alates sellest ajast kui ta aga huvi üles näitama hakkas, on Tuduust saanud lapse vaieldamatu lemmik,“ räägib Sandra.

Loree kiindumus oli sedavõrd suur, et kui ühel jalutuskäigul Tuduu kaduma läks, sõitis ema Sandra Pärnust Tallinnasse, et uus ja täpselt samasugune tekike osta. „Teadsin, et see oli Kaubamajast soetatud ja nii meil ongi siiamaani see teine täpselt sama kaisukas kestnud,“ ütleb Sandra.

Spetsiifiline lõhn pakkus turvatunnet

Sandra spekuleerib, et tõenäoliselt kiindus laps Tuduusse, sest kaisukal oli lille kroonlehti meenutav krae. „Kuna ta lutti ei võtnud, siis ta hakkas neid n.ö kroonlehti lutsutama. Hiljem lisandus sinna kindlasti turvalisust pakkub oma lõhn,“ räägib Sandra.

Kuna järjekorras juba teine Tuduu oli mingiks hetkeks oma parima väljanägemise kaotanud, soovis ema selle täpselt samasuguse vastu välja vahetada. „Ostsin ära, kuid laps seda enam omaks ei võtnud. Järelikult oli tekkinud tal seos just nimelt selle lõhnaga. Samas masinas pestes ta oma eripärast lõhna päriselt ära ei kaota ja Loree pole selle peale protestima hakanud,“ ütleb Sandra.

Peale lasteaeda minekut aasta ja kaheksakuuselt sai tuduu veelgi olulisemaks kaaslaseks. „Olukord eskaleerus juba sellega, et tal oli lasteaias põhimõtteliselt see igal hetkel näo juures ja suus. Siis mõtlesime, et asi on natuke liig ja proovisime teda sellest võõrutada,“ räägib Sandra.

Järk-järguline võõrutamine

Lasteaia õpetajaga jäi jutt, et päeval mängimise ajal läheb Tuduu kappi, kuid magamise ajal võib laps seda kaissu võtta. „Nägime, et see muutis lapse rahutumaks ja närvilisemaks ja seega lasime asjadel orgaaniliselt toimida- Loree võis nii kodus kui ka lasteaias võtta Tuduud siis kui selleks soov oli. Tagant järgi saime aru, et ilmselt oli asi kodusest elust lasteaia elu peale üleminekus ja ta lihtsalt vajaski sel perioodil lisa turvatunde pakkujat,“ selgitab Sandra. 

Viimase aasta-poole jooksul on aga Loree hakanud Tuduud vaikselt unustama. „Ta võtab selle hetkel kui tal tekib tusatuju või siis kui on aeg magama minna. Just magama jäämisel on see olnud suureks abimeheks- nii kui ma selle talle voodisse andsin hakkas ta seda lutsutama ja uinus pea koheselt. Seda senimaani,“ räägib Sandra. 

Sandra sõnul on muidugi peast läbi käinud mõte, et mingil hetkel peaks Tuduu täiesti kõrvale jätma. Samas ei pea kaisukas enam lapsega lasteaias kaasas käima ja tundub, et lahtilaskmine tuleb pigem loomulikul teel aja jooksul. „Mõned päevad tagasi tegi Loree lausa ise ettepaneku, et viskame Tuduu prügikasti, sest ta lõhnab nii kehvasti. Olin väga imestunud, et ta omaalgatuslikult selle välja pakkus. Ära me teda ei visanud ja eks ta on mõnel hetkel nüüd ikka võtnud ta jälle kaissu ja temast turvalisust leidnud,“ räägib Sandra. 

Ema lõhnaga riided kaissu

Pooleaastane Rocki Sebastian tahtis pärast sündi tihti süles olla—peaasjalikult kuna teda kiusasid gaasid. Sellele vaatamata õnnestus esimestel elunädalatel laps magama panna ilma suurema vaevata. Vaja ei läinud ei pallipeal hüpitamist, kõigutamist ega pikalt süles õõtsutamist. 

 Kasvades ja arenedes hakkas aga ka ööunne minek natuke raskemaks ja pikemaks kujunema „Kuna ma ei tahtnud teda harjutada selliselt uinuma, et teda peaks pikalt süles kussutama, siis uurisin teistelt, et mis nippe nad kasutavad. Üks soovitas, et pane õhtul lapsele enda päeval kantud pluus kaissu,“ räägib ema Kati.

Juba samal õhtul katsetaski Kati ning pani lapse voodisse, luti suhu, toa hämaraks ning päeval kantud särgi lapse näo vastu. „Mõned minutid ta pusis sellega ja oli näha, et ta surus oma nina sinna sisse ning ma ei liialda kui ütlen, et kõigest 4-5 minutiga laps magas,“ räägib Kati.

Hämmeldunud ema oli tulemuse üle niivõrd rõõmus, et nüüdsest paneb iga õhtu lapsele enda päeval kantud pluusi kaissu. „Tean, et mõned emad kannavad päeval enda pluusi all mõnda lapse mänguasja või lihtsalt riidest lappi, mille samamoodi õhtul lapsele kaissu annavad,“ räägib Kati.

Päevaunesid teeb Rocki Sebastian ilma kõrvalist abi vajamata, aga õhtuti ei taha ta voodis enam maha rahuneda enne kui on ema pluusi kätte saanud. „Praegu on see minu jaoks hea viis kuidas laps kergemini ja kiiremini magama saada. Eks näis, kas tulevikus pean teda sellest kombest võõrutama hakkama või kasvab ta sellest ise välja,“ ütleb Kati. 

Kodune asi loob turvatunde. 

Psühholoog, pereterapeut Kairit Kivimäe sõnul meeldivad lastele turvatunne ja rutiin ehk siis tuttavad lõhnad, maitsed, oma kodu asjad,  lapse lähedased. Kui laps satub uude ja ootamatusse olukorda või keskkonda, võibki tal tekkida vajadus mõne asja või tegevuse järele, mis talle kodust tuttavat turvatunnet ja lohutust pakub. 

“Aastaid tagasi lasteaiaõpetajana töötades soovitas Kiviäe lastele kaasa anda oma pere albumi, kus on pildid pereliikmetest ja toredates tegevustest koos perega. „Laps võis albumit sirvida, kui tundis selleks vajadust. Meetod töötas hästi ja üsna pea oli laps lasteaiaga kohanenud ega vajanud enam nö turvaelementi,” räägib Kivimäe. 

Teatud esemed, kaisutekid aga ka rituaalid ehk kindlad tegevustikud võivad kaasa aidata ka lapse magamaminekuks häälestamisele ja uinumisele. Rituaali koosseisu kuulub kindlasti ka unejutu lugemine. „Meile vanematele võib ju tunduda tüütu lugeda õhtust õhtusse üht ja sama muinasjuttu, aga väikelaps, teades jutu sisu ja tegevuse käiku, saab eduelamuse ja rutiin annab talle emotsionaalse tasakaalu,“ räägib Kivimäe. 

Turvaesemete või käitumise teket võimaldab vanem ise

Turvatunde loojad ei teki aga iseeneslikult vaid need on vanemate poolt soodustatud ja lapsele võimaldatud:  olgu selleks siis lemmiktekk, mänguasi või teatud käitumismuster, mida on lapsele lubatud. „Mõni laps leiab lohutust näiteks pöidla-, mänguasja-, varruka- või lutiimemisest. Sellest aga võib kujuneda sõltuvuskäitumine, millest peab lapse aja jooksul võõrutama, selgitab Kivimäe.

Kivimäe sõnul võib ette tulla täiesti ekstreemseid ja tavapäratuid olukordi. Näiteks põnn oli harjunud magamajäämise ajal oma ema juustega mängima. Paraku aga väikesed niisked lapse sõrmed kitkusid emal peast juuksekarvu. 

„Ka see ema leidis olukorrale lahenduse, tehes lapsega koostööd, samas järkjärgult võõrutades last sellisest emale ebamugavast rutiinist. Nutikas ema hankis paruka, aga peagi polnud ka parukat enam vaja,“ räägib Kivimäe. 

Kuidas võõrutada?

Imetamise ajal võivad imikutel välja kujuneda teatud rituaalid. Näiteks võib imik panna käe ema teisele rinnale seda patsutades või silitades. „See on ema tunnetuse küsimus, mis aja jooksul ta soovib last sellest võõrutada, et selline käitumine ei kanduks üle väikelapseikka,“ räägib Kivimäe.

 Lapsevanemal tuleb seada sõnade või tegudega piirid. „Mil viisil lapsevanem seda teeb, on tema enda tunnetuse küsimus, aga kindlasti peab suhtuma lapsesse austusega. Mida paremini me piire tunneme ja oskame neid väljendada, seda rahuldustpakkuvamad meie suhted on,“ selgitab Kivimäe. 

Kindlat retsepti kuidas ja kuna last teatud käitumismustrist võõrutada ei ole. „Oleme sotsiaalsed olendid ja vajame enda ümber emotsionaalset ja turvalist keskkonda. Kõige rohkem vajavad seda lapsed, kes on meie ühiskonna kõige haavatavamad liikmed ja sõltuvad täiskasvanust sada protsenti,“ räägib Kivimäe.

Tema sõnul on iga lapsevanem oma lapse spetsialist, kes teab ja tunneb tema vajadusi, hirme ja turvatunde tekitajaid. „Lapsevanema empaatia, nutikus ja koostöövalmidus lapse suhtes aitavad lahendada kõik olukorrad. Lapsele on väga oluline iga päev saada tunnustust ja tähelepanu. Olgem mõistvad ja aidakem lapsel vabaneda turvaliselt ja rahumeelselt ebavajalikest käitumismustritest,“ julgustab Kivimäe. 

UUDISKIRI 2016/4

 Seekordsed teemad:

• Mida teha, kui laps ei taha kooli minna?
• Mida teha, kui laps kardab pimedust?
• Kuidas lapses pesemisharjumusi kujundada?
• Kuidas aidata lapsel toime tulla lasteaia- ja koolipingetega?
• Eesti isade lood

Mida teha, kui laps ei taha kooli minna?

Mis võib olla selle põhjuseks, kui laps ei taha kooli minna ja kuidas saab vanem last selles olukorras toetada? Nõu annab pereterapeut ja kliiniline psühholoog Ene Raudla.

Kui laps ei taha kooli minna, siis võib üheks põhjuseks olla vastastikuse mõistmise puudumine ning pingelised suhted klassikaaslastega. Sellises olukorras pole kool see koht, kus õpilane tahaks olla. Laps ei pruugi vanemale rääkida sellest, mis koolis toimub, kuid tema tahtmatus kooli minna peaks panema vanemad mõtlema. Võib-olla pole ta leidnud ühist keelt klassikaaslastega, tal pole sõpru ning tunneb end seetõttu koolis üksildasena. Sel juhul on täiesti arusaadav, et ebameeldiv keskkond vähendab õppimise soovi. Lapsega tuleks sellest kõigest usalduslikult rääkida. Eelkõige tuleks aidata lapsel leida oma suhtlusringkond, mis talle sobib. Kui ta tunneb ennast seal tunnustatuna ja hinnatuna, siis on tal ka oma klassis turvalisem olla.

 

 

Lapsel võib olla olla probleeme, mille peale täiskasvanud ei tulegi. Vahel on päris keeruline jõuda lapse tegeliku probleemi põhjuseni ja aidata tal seda lahendada. Siin on abi lapse aktiivsest kuulamisest. Meeles tasub hoida mõtet, et laps kuulab meid siis, kui meie oleme teda kuulanud.

Mida tasuks aga vältida mures lapse abistamisel? Lapsel tekib viha ja trots, kui kasutame tema abistamiseks selliseid väljendeid:

"Mind ei huvita, et teised ei pea."
"Mine hakka kohe oma asju tegema."
"Lõpeta juba see virisemine."
"Kui mina väike olin..."
"Miks sa ei tee nii, nagu ma sulle ütlesin?"
"Vaata nüüd: see ei käi nii, vaid hoopis nõnda."
"Sa eksid, sest..."
"Jah, aga mõtle nüüd loogiliselt..."
"Sa oled lihtsalt laisk."
"Ise olid süüdi."
"No kuidas sa siis ei oska. See on ju nii lihtne."
"Küll sa oled tubli laps!"

 

Koolimineku hommikud

Seitsmeaastane laps ei pea veel kõigega ise hakkama saama. Nii lapsel kui ka õpetajal on ebameeldiv hoolitseda asjade eest, mis tegelikult kuuluvad vanemate vastusalasse. Näiteks tuleks aidata hoolt kanda selle eest, et:

• hambad on pestud,
• hommikueine söödud;
• koolikotis kõik vajalik olemas;
• eelmisel päeval koolis antud korraldused läbi loetud ja vajadusel allkirjastatud;
• ilmale sobilikud riided;
• tuletada meelde olla liikluses ettevaatlik.
• viimaseks on tehtud kallistus ja päev võibki alata.

Kõige tähtsam, mida vajab laps, et tunda ennast hästi, sõltumata tema vanusest, on vanema tähelepanu, armastus ja vanemlik hoolitsus. Ära muretse selle pärast, et nad sind kunagi ei kuula, muretse sellepärast, et nad sind alati jälgivad.

 

Huvilistele infoks, et Ene viib 5. aprillil 2017 kell 17:30-19:30 läbi grupinõustamise teemal "Kuidas abistada last õppimisel?". Lisainfo ja registreerumine: www.sinamina.ee/kalender

  

Mida teha, kui laps kardab pimedust?

Mida teha, kui laps kardab pimedust? Vastab psühholoog, loovterapeut ja Gordoni perekooli koolitaja Õnne Aas-Udam.

 

Kuidas lapses pesemisharjumusi kujundada?

Eesti isade lood

Perekeskus Sina ja Mina koostöös Delfi pereportaaliga Pere ja Laps kogusid ja jagasid isadepäeva puhul lugusid sellest, missugune on Eesti isa.

 

Avaloos selgitab pereterapeut Tiit Kõnnussaar, mida saab naine teha, et mees lapsest ei kaugeneks. Loe Tiidu artiklit "Isa ja ema peavadki ju erinevad olema" siit.

Henry Jakobson räägib oma videos sellest, mis talle isaks olemise juures meeldib ning ka isaks olemist puudutavatest tabudest. Lisaks annab Henry nipi, kuidas tema peres jagatakse ära kodused tööd, mis hetkel vajavad tegemist ning annab lõpuks oma julgustavad sõnad edasi noortele isadele. Vaata videot siit.

Kaja Kallas kirjutab sellest, mida on õppinud oma isalt. Ja ka sellest, miks on oluline isasid laste kasvatamisel rohkem usaldada. Loe artiklit siit.

Lõpuloos jutustab Priit Pajusaar oma vahvast ja mitmes mõttes erilisest isast. Loe artiklit siit.

Kuidas aidata last toime tulla lasteaia-ja koolipingetega?

Kas sinu laps puhkeb tihti peale kooli- või lasteaiapäeva nutma, raevutseb või ütleb halvasti? Siin on mõned nõuanded, kuidas lapsevanem saab toetada last igapäeva-pingetega toimetulekul.

1. Lisa oma hommikutesse lähedushetk lapsega. Laps on päevase stressi suhtes vastupidavam, kui leiad hommikul aega temaga koosolemiseks: näiteks kaisutage lapsega või vestelge eesolevast päevast. Vajadusel pane äratuskell 15 minutit varem helisema, et ei peaks kiirustama. Kui sul on mitu last, siis kaasa vajadusel teist vanemat, et kõigi laste „armastuse anum“ saaks täidetud.
    
2. Loo kindlad päevarutiinid. Harjumuspärased tegevusjärgnevused suurendavad laste turvatunnet. Näiteks hommikune rutiin, taaskohtumise rutiin, hüvastijätu-rutiin, kojujõudmise rutiin ja õhtuse pingemaanduse rutiin. Kui teil on õhtul plaanis midagi toredat, siis võiks sellest juba lahkudes rääkida – sedaviisi on laps päeva jooksul rohkem keskendunud ees ootavale meeldivale koosolemisele, mitte eemalolekupinget täis päevale. 
    
3. Hoia lapsega ühendust. Lapse turvatunnet võib aidata hoida see, kui leiad sobiva viisi temaga päeva jooksul „ühenduses“ olemiseks.  Näiteks anna väikelapsele kaasa perepilt, sinu lõhnaõliga mänguasi või midagi muud toredat, mis meenutab talle kodu. Kooliealise lapse heaolutunnet võib suurendada võimalus soovi korral sulle vahetunnist helistada. 
    
4.  Kohtudes jäta lapsele ruumi oma mõtete kogumiseks. Kui õhtul uuesti kohtute, siis lihtsalt naerata ja kallista last. Pole kohe vaja küsida selliseid harjumuspäraseid küsimusi nagu: Kuidas su päev läks? Kas sul on palju kodutöid teha? Kas sul oli täna probleeme?
    
5. Jäta lapsele aega puhkamiseks ja mängimiseks. Kool-trenn-kodutööd või pikk päev lasteaias-huviringides võivad olla väga kurnavad. Laps vajab iga päev aega mänguks ja puhkamiseks. Pingeid maandavate tegevuste jaoks võiksid planeerida iga päev kindla aja ja need peaksid sobima su lapse meelelaadiga. Ka mäng võib olla pingete maandaja - olukordade läbimängimine üksi või koos vanemaga, aitab suurendada hakkamasaamise tunnet ning juhtunut justkui eemalt vaadata.

 

 

1. Ole lapsele toeks, kui tal on raskusi tunnete kontrollimisega. Kui laps kõigele vaatamata emotsionaalselt plahvatab, siis ole lihtsalt tema kõrval ja püüa ise jääda rahulikuks. Peegelda lapse tundeid ning paku võimalusel oma lähedust ja kallistusi („Mulle tundub, et sulle kuluks üks kallistus praegu ära“). Kui laps on valmis vanemaga vestlema, siis on vaja teda toetavalt kuulata ning mõista, millised tunded lapse sees on („Oled vist täitsa väsinud sellest päevast“). Kui peegeldad lapse tundeid, siis aitab see tal end sulle avada ja nii võite üheskoos jõuda mure põhjustele jälile („Paistad nii kurb, et see paneb mind mõtlema, milline oli su päev. Kas tahaksid sellest rääkida?“ vms).
    
2. Naera koos lapsega. Naermine vabastab pingetest sama hästi kui nutminegi. Koos naermine parandab vastupanuvõimet stressile ja haigustele ning muudab teid lapsega lähedasemaks.

 
Annika Vau on psühholoog-perenõustaja, kelle kontaktid leiad vajadusel siit.

Drillimisest ei ole kasu

Sageli tahetakse laste lugemist, käekirja ja arvutamist  drillida, mis võib lapse jaoks olla üsna igav ja tüütu. Eriti siis, kui see hästi välja ei tule.

Lapselt tuleb nõuda võimetekohast õppimist. Kui ta teeb üksiku töö lohakalt, on kasvatuslikus mõttes õige nõuda ülesande või harjutuse ümberkirjutamist. Kui aga laps ei suudagi ilusamini kirjutada, pole mõtet vihikust lehti välja tõmmata või lasta tal lehekülgede kaupa tähti treida. Kui lapse käsi on nõrk, peaks olema korraliku käekirja nõudmisega ettevaatlik. Pigem käe treenimiseks rohkem joonistada, värvida, paberit lõigata ja rebida. Postkastidesse pannakse kuhjade viisi reklaambrošüüre, mis rändavad prügikasti. Õhtuti võiks mudilane neist toredaid pilte välja lõigata ja paberile kleepida. Kui veel natuke juhendada, valmivad uhked kollaažid. See arendab tema käelist tegevust, silma ja käe koostööd, loovust ning aitab koos ema-isaga koostegemisest rõõmu tunda.

Lugemisoskus on õppimisprotsessi üks alustala.

Lihtsalt lugemisdrillil pole mõtet. Et laps tahaks lugeda, nõuab see  rohkesti tööd ja harjutamist, mis saab alguse ettelugemisest. Sellest sõltub tema sõnavara, kuulmisoskus. Ettelugemisest kujuneb välja lapse ja vanema kordamööda lugemine ning kindlasti vestlus loetust. Sageli  lapsed, kes loevad soravalt, aga kui temalt küsida, millest ta luges, siis kehitab ta õlgu. Kui sisu ei mõista, pole lugemisoskusest kasu. Sisu mõistmata ei saa hakkama ei matemaatikas ega üheski teises õppeaines.

Mida paremini suudab laps orienteeruda sõna häälikulises koostises, seda kergemini suudab ta lugema õppida. Lugema õppimise alguses soovitatakse anda lastele isegi jõukohasest kergemat materjali, et tal tekiks enesega rahulolu tunne: „Ma sain hakkama! Lugemine on nii kerge!”

Enne lugemist on vaja selgeks õppida järgmised tegevused: tähtede äratundmine; kujutluse loomine foneemidest (häälikute variantidest); täishäälikute kui nn silbi moodustajate leidmine; kujutluse loomine sõna rõhulis-rütmilisest struktuurist; hüpoteesi loomine sõna kõlast; lugemine, sõna hääldamine; kontroll loetu õigsuse üle.

Lapsevanem võiks aeg-ajalt olla lugema õpetamise protsessis  mänguline:

• Näiteks: „Arva ära, mis sõna ma  ütlesin?”  Häälida näiteks K-A-T-U-S. „Nüüd hääli sina, mina mõistatan.”
• Leiame toast, tänavalt vm.  K- tähega algavaid sõnu.
• Mängime kogu perega sõnamängu, kus alustad selle häälikuga, mida kuuled sõna lõpus.
• Võib kaasata ka lemmikloomi. Näiteks kiisu kord- siis võib keegi tema eest arvata. Nii kaob lapsel hirm, et võib ka mitte teada  ja see on  normaalne. Keegi aitab mind, kui ma hätta jään.

Õppimine ei ole pelgalt kooliõpikutest tuupimine, vaid see võib olla lõbus ja huvitav. Teha arendavatest mängudest kogu pere ühine tegevus. Vanematelt nõuab see aega ja loovat lähenemist. Kui pühenduda lapse esimestel kooliaastatel tema õpiharjumuste kujundamisele, siis edaspidi võivad vanemad vaid nautida seda, mida laps teeb.

Ära rutta abistamisega

Hiljem võivad lapsele raskusi valmistada õpikutes ja töövihikutes antud ülesannete töökäsud, mis  sageli on  lapse jaoks liiga keeruliselt sõnastatud.  Ka siis ei tohiks vanem  rutata ise esimest arvutust ära tegema.  Selle asemel  lasta lapsel tööjuhend valjusti korrata või paar korda ette lugeda. Kui see ei aita, võiks täiskasvanu ise juhendi ette lugeda ja rõhutada olulist.

Lase lapsel enne ülesande täitmist rääkida, mida ja kuidas ta hakkab seda tegema. Nii kujuneb tal harjumus oma tegevus lõpuni läbi mõelda, enne selle täitmise juurde asumist.

Oma tegevuse mõtestatuse arendamiseks sobiksid ka mitte kooliülesanded. Näiteks anda lapsele loovaid ülesandeid: „ Tahame isale üllatuse teha. Mida me selleks teha võime. Mida veel? Mida me selleks vajame?” või koogi küpsetamine: „ Mida millises järjekorras panna. Kui palju on vaja  üht või teist ainet. Mida me peame selleks ostma? Vaatame retsepti veelkord üle, kas on kõik vajalik olemas” jmt.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et vanemad laste lugema, kirjutama või arvutama õpetamisel drillimise või liigse abistamise asemel harjutada mänguliselt, lasta lapsel proovida ja leida lahendusi ning olla kogu õppeprotsessis last toetav, et ta tunneks hakkamasaamise tunnet.

Ene Raudla on kliiniline lapsepsühholoog ja Gordoni perekooli koolitaja.

Laps vastutab õppimise eest, lapsevanem õppimiseks vajalike tingimuste eest

Koolilaps peaks vastutama oma edu ja ka ebaedu eest ise. Ent selleks pole pahatihti valmis vanemad, kes ihkavad lapse õppimist pidevalt kontrollida. Vanema vastutuseks on lapsele  õppimiseks ja arenguks vajalike tingimuste loomine.   Lapse kooliminek ei ole lapsevanema unistuste täitmine, vaid lapse toetamine sel viisil, et areneks lapse vastutustunne ja iseseisvus. Vanemad nõuavad  lapselt õppimist, kuid enamusel  esimese klassi lastel puudub oskus  õppida. Lapsevanem saab luua eeltingimused õppimiseks nii, et  lapsed suudaksid  enamiku kodustest ülesannetest iseseisvalt lahendada. Kuidas saab vanem  pakkuda abi nii, et see aitaks lapsel ülesanded ise ära teha?

Enne õppima asumist luua positiivne meeleolu. Tunnustada last, et ta on juba ise oma kooliasjad välja võtnud, avanud oma päeviku ja vaadanud mis tunnid järgmisel päeval on jmt. Märka tema iseseisvaid sammukesi: „Oled meile kallis, oleme uhked sinu üle, et sa oled juba koolilaps.  Mida te täna koolis tegite? Oi, sa said sellega ise hakkama! Väga vahva!”

Lapsevanema rõõmus ja toetav hoiak on see, mis annab lapsele julgust asuda oma koolitöö juurde. Oluline, et lapsel ei tekiks hirmu  eksimise ees, kui tal kõik kohe hästi välja ei tule. Vanema toetav hoiak: „ Pole hullu, proovime veel. Oo, saidki hakkama! Hurraa! Näed, suutsid istuda laua taga ja sa ei tõusnudki enne püsti, kui valmis said. Oled vapper! Jm”

Õigesti tegemine on selles vanuses lapsele äärmiselt tähtis ning tihti tekib lapse ja vanema vahel kahetsusväärne arusaamatus: Lapsed ütlevad kodus: “Ma ei oska seda teha,” kuid peavad selle asemel tihtipeale silmas hoopis: “Emme, ma ei julge seda üksi teha.” Ema tõlgendab seda nii: “Minu laps ei saa üksi hakkama!” ning hakkab koolitööde juures pidevalt abistama, kuigi see pole üldse vajalik.

Õpiharjumuste kujundamine

Lapsed ja nende õppimismeetodid on niisama erinevad, kui vanemate viisid laste õppimist suunata ja kontrollida. Isegi ühe pere lapsed võivad kodustesse ülesannetesse väga erinevalt suhtuda. Üks närib teleka ees päev otsa pliiatsit, teine õpib kõik juba koolis ära, kolmas ei tee koolikotti enne lahtigi, kui ema töölt jõuab ja lapsega koos õppima hakkab. Selleks, et edaspidiseid arusaamatusi vältida, tuleks koduse õppimise reeglid juba koolitee alguses paika panna.

 

Nõuanded lapsevanemale:

1. Sea sisse kindel õppimiskoht, milleks oleks soovitatavalt oma õppimislaud.
2. Toeta järjekindlust - alustatu tuleb lõpule viia ja mõne minuti pärast ei saa öelda, et ma enam ei viitsi.
3. Õpeta kooliasjade korrahoidmist - asjadel on oma koht (pliiats on pinalis, pinal on koolikotis jne.)
4. Jälgi, et lapsel oleks õige pliiatsihoid.
5. Taga, et lapse tähelepanu saaks püsida õppimisel - õppimislaual ei tohi olla üleliigseid  asju, mis viiks tähelepanu eemale (sh lapse telefon). Toas peab olema vaikus.
6. Ole kättesaadav, kui laps peaks abi vajama.
7. Lepi kokku, mida laps teeb ise ja mida koos vanemate abiga.
8. Lepi lapsega kokku, millal ta õppima hakkab.
9. Kuula, kuidas laps loeb, et saada õigel ajal jälile tema lugemisraskustele.
10. Pea meeles, et peale kella 8-t õhtul õppimine on kõige vähem produktiivsem.
11. Ära nõua lapselt võimatut.
12. Jälgi, et lapsele jääks aega tegeleda ka oma lemmiktegevustega või niisama mängida.
13. Taga kindel unerežiim – koolilaps vajab 9-10 tundi und.

Ene Raudla, kliiniline lapsepsühholoog, Gordoni perekooli koolitaja

UUDISKIRI 2016/2

 

Seekordses uudiskirjas:

• Lapse toetamine kohanemisel lasteaiaga
• Rahunemisvõte - abi küsimine
• Millised laste oskused on ohus liigse digistumise tõttu?
• Mida teha, kui lapsed tülitsevad?

Head lugemist!

 

Lapse toetamine kohanemisel lasteaiaga

Arengupsühholoogid leiavad, et umbes kolm esimest eluaastat ei vaja laps suurt seltskonda ega sotsialiseerimist. Lapsele piisab talle kõige lähematest pereliikmetest ja turvalisest kodusest keskkonnast, et areneda, küpseda ja kasvada.  Seega ei ole ühegi väikelapse vajadus käia lasteaias. See on tingitud adekvaatsetest elulistest teguritest / vanemate otsustest. Kindlasti on iga muutus lapsele raske, inimlikult vajame kõik stabiilsust ja turvatunnet ning kohanemine muutusega võtab omajagu aega, kellel vähem, kellel kauem- sõltuvalt isiksuse eripäradest (temperament), tugivõrgustikust enda ümber ja teistest aspektidest.
 

Loe veel

Mida teha, kui lapsed tülitsevad?

Õdede-vendade tülid käivad mitmelapselise pere elu juurde. Kergemaid nääkluseid suudavad lapsed sageli ise lahendada, kui neile selleks aega ja võimalust anda. Seega ära sekku iga väiksema tüli lahendamisse, vaid jälgi eemalt, kuidas olukord laabub. Kui aga tunded keevad üle ja tüli läheb suuremaks, siis tuleb sul sekkuda.

 

Loe veel

Millised laste oskused on ohus liigse digistumise tõttu?

Alustaks positiivsega, - digimaailmas toimetamine on tänapäeva lastele iseenesestmõistetav ja loomulik ning välja saab tuua palju positiivset:

• Arvutimänge mängides arenevad lapse visuaal-ruumilised võimed, strateegiline mõtlemine ja probleemide lahendamise oskus, suurenevad loovus ja koostööoskus (laps suhtleb mängides ja hiljem sõpradega mängust rääkides);
• Areneb enesedistsipliin ja iseseisvus - mängus tuleb järgida reegleid;
• Mängud võivad soodustada huvi side- ja infotehnoloogia vastu, mis võib tulevikus saada määravaks noore karjäärivalikul;
• Toetatud on võõrkeeleõpe;
• Info on kiirelt kättesaadav - guugeldamine, wikipeedia jt allikad;
• Õppimine on tõhusam (koosõppimine grupis), põnevam ja kaasav (interaktiivsed õpivahendid, keskkonnad koolis kasutamiseks);
• Toetus sotsiaalmeedias - kiire tagasiside ja toetus sõpradelt/tuttavatelt. 
   

Loe veel

Rahunemisvõte - abi küsimine

Kuidas õpetada lastele rahunemisvõtteid? Üks võte on näiteks "abi küsimine".
 

Loe veel

Kes on peres kõige tähtsam?

See on üks oluline küsimus, mille iga vanem võiks enda jaoks lahti mõtestada. Kuigi kontakt lapsega on oluline, siis vanem peab jaksama seda lapsele pakkuda. Seega olen MINA vanemana olulisim pereliige. Mina vastutan, et oleksin heas vormis, sest ma vastutan ju ka lapse vajaduste eest. Väga raske on olla lapse jaoks kohal, kui ma olen kõigest tüdinenud või üle ujutatud oma muremõtetest. Ja isegi, kui ma arvan, et ma olen kohal, siis laps saab aru, et ma seda tegelikult ei ole. Minu 4-aastane poeg ütles mulle „Emme, mulle ei meeldi, et sa ei vaata mulle otsa, kui ma sinuga räägin ja sind puudutan. Mina ju tahan ka rääkida oma asju“. See oli tõeliselt raske hetk mu jaoks. Lapsele ei saa kohalolekut teeselda ja kõige keerulisem on vist see, et me võime vanemana teada, kui tähtis on lapsele otsa vaadata ja tõesti tema vastu huvi tunda, kuid hetkedel, mil meil on oma "tass tühi", ei märka me seda, et me sageli vaid „mängime“ kohal olemist.

Loe veel

Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada

Väikelapseiga – lapse 2.-4. eluaasta - on tore aeg, kus väike inimene avastab ja õpib tundma maailma. See toimub suures osas aktiivse füüsilise tegutsemise kaudu. Laps uurib asju, ronib erinevatesse kohtadesse, katsetab stiilis „mis juhtub, kui...“. See on eakohane, normaalne ning arenguks lausa hädavajalik. Mõistetavalt võib see arenguperiood aga lapsevanema jaoks olla väsitav, kuna on vaja pidevalt lapsel silma peal hoida, piire seada, lapse järelt koristada, jne. Ilmselt on iga sellise pisikese rübliku vanemad tundnud mingil hetkel oma jõuvarusid ammenduvat. Kui lapse manitsemine rahulikult ja vaikselt rääkides ei toimi, võib minna „silme eest mustaks“ ning tekkida soov häält tõsta, lapsele vastu näppe, väike müks või laks anda. Samas tekivad süümepiinad, kuna selline käitumine ei tundu õige olevat. Mida siis teha, kuidas tulla toime olukorras, kus ei suuda enam nautida lapsega koosolemist, kui tekib kurnatus ning tüdimus või ajuti isegi soov kõigest sellest pääseda?
 

Loe veel

Paha last ei ole olemas

Sagedasti kuulen vanemaid hädasolekut oma lapsega kirjeldamas järgmisel moel: ma ütlen lapsele esimesel paaril korral ilusti rahulikult, et korista oma mänguasjad kokku, viiendal korral juba tõstan häält ning kui laps ennast ka siis liigutama ei hakka, tutistan või annan laksu. See on kahetsusväärne olukord. Isa/ema ei suuda olla vanemlikult mõjus, aga karistada saab laps. Reeglina on karistaja ise lapsena kogenud sama, ja see, kes kogeb lapseeas süstemaatilist ülesõitmist oma vaimsest ja/või füüsilisest piirist, hakkab sama tegema teistega. Laps, kellel ei võimaldata kogeda iseend kui väärtuslikku isiksust, lõpetab iseenda armastamise, ja see, kes ei oska armastada iseend, ei ole suuteline armastama ka teisi.   
 

Loe veel

Millele keskenduda ja mida vältida peale lahkuminekut?

Tea, et valu ei ole võimalik päriselt vältida. Valu on tingitud emotsionaalse sideme purunemisest ja see võib olla tõepoolest piinavam kui füüsiline valu.

Valu leevendamiseks anna endale eelkõige aega. Kui aju ja kogu keha on ülekoormatud ja stressis, siis need osad, mis peaksid otsima lahendusi olukorrale, lihtsalt ei tööta. Sa oled kaotanud inimese enda kõrvalt ja kaotusest ülesaamise protsess on üsna sarnane inimese surmast ülesaamisega. Tegu on leinaprotsessiga.

Ära kanna oma valu üle lapsele, pannes teda valima ema ja isa vahel või eksponeerides oma süütust, andes mõista, et just teine on süüdi.
 

Loe veel

Kuidas käituda, kui lapse käitumine sind vihastab?

Teadvusta seda hetke, mil hakkad ärrituma - ütle mõttes stopp ning hakka sügavalt sisse-välja hingama. Mida varem saad kinni haarata vihatekitavatest mõtetest ning suudad need vaidlustada, seda suurema tõenäosusega jääd rahulikuks. Kui avastad, et mõtled süüdistavaid või viha ülesketravaid mõtteid, ütle endale STOPP, hinga mitu korda sügavalt sisse ja välja (eriti oluline on just väljahingamise kestus). Sügav hingamine aitab tundetormi peatada ja võimaldab olukorda kõrvalt jälgida. Oluline on, et sa ei karjuks oma lapse peale, sest ka karjumine on vägivald. Kui avastad end juba häält tõstmas, siis peatu kasvõi poole lause pealt – sellega näitad lapsele eeskuju, et oma raevu tuleb väljendada viisil, mis kedagi ei kahjusta.

Loe veel

Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?

Laps protesteerib, kuna ei soovi veel magama minna. Lapsele ei sobi teie poolt välja valitud riided või õhtusöögilauas pakutav toit. Laps ei ole nõus loobuma külaskäigust sõbra juurde, kuigi vanemal on teised plaanid. Laps vaidleb vastu toa koristamise teemal. Tuleb tuttav ette? Lapsevanema jaoks oleks kahtlemata mugav, kui laps alati temaga nõustuks ja talle kuuletuks. See annab emale-isale hea tunde, et neil on õigus ning et ollakse lapsevanematena õnnestunud. Kui vaadata lühiajalises vaates, siis pakub selline laps emale-isale tõesti võimaluse olla uhke selle üle, et ta on hästi kasvatatud ja allub vanematele.

Loe veel

UUDISKIRI 2016/2

 

Seekordses uudiskirjas:

• Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
• Mida teha hääle tõstmise asemel?
• Kuidas toetada tagasihoidlikku last?
• 5 levinumat müüti teraapia kohta

Head lugemist!

 

Kuidas seada piire ilma karistamiseta?

Piiride vajalikkusest räägitakse palju, kuid piiride tunnetamisest ja austamisest oluliselt vähem. Peamiselt  vaieldakse selle üle, millised võtted on tõhusad või millised nipid töötavad, et saada lapse käitumine kiiresti oma kontrolli alla. Selles mõtteviisis kõlab eeldus manipulatiivsusele. Kuidas aga seada piire nii, et need toimiks ja võimaldaks vastastikust hoolivust?

 

Loe veel

Mida teha hääle tõstmise asemel?

Tunded kuuluvad inimese juurde, neid ei ole võimalik vältida, kuid kindlasti on võimalik oma tundeid mõista ja valitseda. Millest räägib see, kui me oma lähedaste peale häält tõstame, nende peale karjume? Kindlasti on selle taga hirm ja/või kogemus, et meid vaikselt ja rahulikult rääkides kuulda ei võeta, ja kindlasti on selle taga meie oma katmata vajadused, meie enda rahulolematus ja valu kõigi nende asjade pärast, mis ei ole nii, nagu me tahaksime. Ilmselt on igaüks märganud, et kui tunneme end hästi, on meid raske rööpast välja viia ja sel juhul suudame ka keerukas olukorras reageerida rahu ja mõistvusega.

 

Loe veel

Kuidas toetada tagasihoidlikku last?

Kadri Järv-Mändoja vastab küsimustele, miks on mõned lapsed tagasihoidlikud, kuidas sellist last toetada ning kuidas aidata lapsel sõpru leida.

 

Loe veel

5 levinumat müüti teraapia kohta

Perekeskus Sina ja Mina perenõustaja Agne Vilt selgitab lahti levinumaid müüte, mis takistab inimesi terapeudi vastuvõtule tulemast. 

 

Loe veel

UUDISKIRI 2016/1

 

Selle aasta esimene uudiskiri toob teieni järgmised teemad:

• Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab? 
• Kuidas rääkida lapsele, kust lapsed tulevad? 
• Miks lapse küsitlemine ei anna tulemusi? 
• Mida teha, kui laps lööb?
• Koolitused ja grupinõustamised 2016. aasta kevadel

Head lugemist!

 

"Aeg maha" tehnika, nurka panek ja "paha lapse tool" - on sellest kasu või kahju?

Aja maha võtmine ehk lapse mingisse kindlasse kohta üksi rahunema saatmine on samuti karistamine. Laps võib tajuda üksijätmist hülgamisena. Erinevalt vanema ootusest, et „toolil“ olles oma pahategude üle järele mõeldakse, ei ole laps selleks suuteline. 

 

Loe veel

Kuidas rääkida lapsele, kust lapsed tulevad?

Tiina Teska kirjutab lapse seksuaalsuse teemal ja arutleb muuhulgas selle üle, kui varakult ja kuidas lastesaamisest rääkida, mida arvata nn kapsalehe- ja kurejuttudest, miks pakuvad nn „pepunaljad“ lastele lõbu ning kas mingist vanusest alates ei sobi lapsel olla teiste ees alasti. Artikli lõpus ka raamatusoovitused lapsele ja lapsevanemale.

 

Loe veel

Miks laste küsitlemine ei anna tulemusi?

Me soovime vanematena oma lapsi toetada ja aidata, püüame neid mõista, suunata kohasemalt käituma, tahame olla kursis nende tegemiste ja muredega. Sellepärast küsimegi oma igapäevases argivestluses: “Kas sul on õpitud?”, “Kuidas sul täna koolis/lasteaias läks?”,  “Miks sa juba riides pole?”,  “Mis te kisate?”, Miks sa nii teed?“ jne. – ja vastuseks saame kas napi “jah/ei/hästi/normaalselt”, pahase mühatuse või isegi uksepaugu, nutu, vaikse mossitamise.

 

Loe veel

Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?

Lapsevanematena saame palju ära teha, et meie lapsed peaksid nii meist kui ka teistest inimestest lugu ja oleksid teistega arvestavad. Nõuanded on lihtsad, kuid eeldavad, et me kõigepealt ise endale otsa vaatame ja mõtleme, kuidas me käitume. Lapsed õpivad meie tegudest, mitte meie sõnadest.

 

Loe veel

Koolitused sel kevadel

Gordoni perekool Tartus ja Tallinnas, grupinõustamised "Kuidas lapsele piire seada?" ning "Kuidas hoida tähtsaid suhteid?".

 

Loe veel

Mida teha, kui laps lööb?

1. Jää rahulikuks!  Rahulikuks jäämine on väga raske olukorras, kus laps lööb vanemat sest valu käivitab automaatselt meie ajus osa, mida kutsutakse  „roomaja aju“. See osa ajust paneb  meid ründama või põgenema, mis antud olukorras tähendab lapse vastu ründamist – lapse ignoreerimist või hääle tõstmist, sõimamist, vastu löömist, tutistamist jne. Hoia meeles, et lapsel on raske rahuneda, kui vanem on väga vihane.

 

Loe veel

Mis on laste emotsionaalne väärkohtlemine?

Vahel võib abitus või hirm panna lapsevanemat kasutama mõjutusvahenditena ähvardamist, kritiseerimist, naeruvääristamist, hirmutamist, halvustamist, süüdistamist või  tõrjuvat ja vaenulikku käitumist. Need nimetatud  tegevused ongi emotsionaalne väärkohtlemine, mis pikas plaanis ohustavad lapse tundeelu eakohast arengut.

 

Loe veel

UUDISKIRI - TALV

Aasta viimane uudiskiri on teie ees. Me lõpetame aasta pidulikult lapse arengu seeria viimase artikliga, seekord kirjutab meie koolitaja ja loovterapeut Õnne Aas-Udam teismelistest. Jagame teiega ka ühte artiklit, mis ilmus Ole kohal teavituskampaania raames ning räägib, kuidas lapsega 10 minutiga kontakti luua. Lisaks jagame infot järgmisel aastal toimuvate koolituste kohta ning seejärel tutvustame meie koolitajat Auli Andersalu-Targot, kes jagab nõuandeid teadlikumaks päkapikunduseks. 

Head lugemist!

Uudiskirja väljaandmist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

 

Lapse arengu ABC: teismeline

Lapse arengu artiklite seeria lõpeb teismelise teemaga. Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja ja loovterapeut Õnne Aas-Udam tutvustab meile arengut puudutavaid müüte, olulisemaid verstaposte ning toob ära ka konkreetsed nõuanded lapsevanematele, kuidas selles vanuses lapse arengut toetada.

  

Loe veel

Kuidas saada lapsega kontakti 10 minutiga?

Jagame teiega laps ja vanem kontakti kampaania "Ole kohal" raames avaldatud artiklit, kus on toodud nõuanded, mida lapsega kontakti saavutamiseks ja hoidmiseks ühiselt ette võtta. 
 

Loe veel

Registreeru 2016. a koolitustele

Jaanuaris ja märtsis on algamas Gordoni perekooli koolitused Tallinnas ja Tartus. Jätkame ka grupinõustamistega, teemadeks lapsele piiride seadmine ja lähisuhete hoidmine. 
 

Loe veel

Saage tuttavaks: Auli Andersalu-Targo

Selles rubriigis tutvustame teile perekeskuse koolitajaid ja küsime nendelt ühe küsimuse, mille vastus võiks lapsevanematele olla huvitav ja abistav. Seekordseks koolitajaks Auli Andersalu-Targo, kes annab nõuanded, kuidas päkapikundust teadlikumalt läbi viia.

Loe veel

KAMPAANIA "OLE KOHAL" ERI

 

                                                                                                            
Seekordne uudiskiri on pühendatud lapse ja vanema kontaktile ja ilmub Perekeskuse Kontakti kampaania "Ole kohal" raames.  

Esimese ja teise artikli teemaks on kontakt, jagame teiega lõbusaid videoklippe, e-koolitusi, tuntud ja armastatud inimeste meenutusi lapsepõlvest ja lihtsaid nõuandeid kontakti saavutamiseks ja hoidmiseks.

Edasi jätkame lapse arengu seeriaga, seekord kirjutab meie koolitaja ja pereterapeut Tiina Teska vanusest 6-10. Seejärel tutvustame teile meie koolitajat Nelly Randveri, kes jagab teiega oma nõuandeid lastevaheliste tülide vahendamisel. 

Head lugemist!
Kärt Vajakas
Perekeskus Sina ja Mina

Uudiskirja väljaandmist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

 

Kontakti kampaania "Ole kohal"

26.-31. oktoober on perekeskuses kontakti nädal. Kontakti kampaania "Ole kohal" põhisõnumiks on see, et kontakt lapsega on oluline ning selle saavutamiseks on võimalik juba täna midagi ära teha. Meil on teile palju põnevat materjali!
 

Loe veel

Lapse arengu ABC: vanus 6-10

Lapse arengu artiklite seeria jätkub vanusega 6-10, Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja ja pereterapeut Tiina Teska tutvustab meile arengut puudutavaid müüte, olulisemaid verstaposte ning toob ära ka konkreetsed nõuanded lapsevanematele, kuidas selles vanuses lapse arengut toetada.

 

Loe veel

Kuidas lahendada lastevahelisi tülisid?

Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja Nelly Randver annab põhjaliku ülevaate sellest, kuidas efektiivselt ja hoidvalt lahendada lastevahelisi konflikte. 

 

Loe veel

Saage tuttavaks: Nelly Randver

Selles rubriigis tutvustame teile perekeskuse koolitajaid ja küsime nendelt ühe küsimuse, mille vastus võiks lapsevanematele olla huvitav ja abistav. Seekordseks koolitajaks Nelly Randver, kes annab nõu lastevaheliste konfliktide teemal. 

 

Loe veel

4 peamist paarisuhte rikkujat

Uuringud näitavad, et 90% tõenäosusega lähevad lahku need paarid, kes pikema aja jooksul kasutavad teatud suhtlusvõtteid, mida Dr Gottman nimetab „ 4 ratsanikuks“.

 

Loe veel

13 nõuannet häbeliku lapse toetamiseks

Siin on üks sisukas artikkel häbeliku lapse toetamisest koos konkreetsete nõuannetega.

 

Loe veel

Kas su laps saab sind usaldada? 5 nõuannet

Sind testitakse! Kui lapsed saavad usaldada sind „väikeste“ asjadega, siis tulevad nad sinu juurde ka suurtes küsimustes.

Lapsed ei tule lihtsalt vanema juurde öeldes midagi sellist: „Ma tean, et sa tahad, et ma saaksin koolis ainult parimaid hindeid ja mul on võimalus homses testis spikerdada – mida ma peaksin tegema?“ või „Ma olen buliimik.“ Vanemad peavad selle usalduse ära teenima. Aga kuidas?
 

Loe veel

15 nõuannet, kui vanematel on erimeelsused laste kasvatamise osas

Selles artiklis on vaatluse all see, mida vanem saab iseendas muuta, et lahendada erimeelsusi oma partneriga laste kasvatamises.

Loe veel

6 nõuannet, kui lapse tuba on pidevalt segamini

Lapse segamini tuba võib vanemale palju tuska tekitada. Oma toa korrashoidmine on oluline eluoskus, mis võetakse kaasa ka täiskasvanuellu.

Loe veel

UUDISKIRI SUVI 2015

 

                                                                                                          Foto: Izabela Urbaniak 
SUVI 2015                                                                                                     

Siin on meie suvised artiklid. Pereterapeut Marge Vainre jätkab lapse arengu seeriat vanusega 3-6, konkreetsete nõuannetega, mida tähele panna ja kuidas last toetada. Teine artikkel on taas kontakti teemal ning räägib konkreetsetest nõuannetest, mida saab vanem teha, et suurendada peres lähedust. 
Vahepeal ilmus meil uudiskirjas veel kaks artiklit, mis väärivad mainimist: "6 asja, mida sa ei tohiks oma lapsele öelda", "Mida teha, kui laps unustab?".

Lisaks tutvustame sügisesi koolitusi, millele registreerumine on juba alanud. 
Seekord tutvustame teile perekeskuse koolitajat Ene Raudlat, kes jagab meiega nõuandeid lapse rahuliku uinumise teemal.

Head lugemist!
Kärt Vajakas
Perekeskus Sina ja Mina

Uudiskirja väljaandmist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

 

Lapse arengu ABC: vanus 3-6

Jätkame oma neljaosalise artiklite seeriaga lapse arengu teemal. Teises osas selgitab pereterapeut Marge Vainre, millised on 3-6-aastase lapse tavapärased arengut puudutavad müüdid, millised on olulisemad arengulised iseärasused ning toob ära ka konkreetsed nõuanded lapsevanematele, kuidas selles vanuses lapse arengut toetada.

 

Loe veel

5 nõuannet, kuidas suurendada peres lähedust

Lähedus hoiab peresid koos. See ühendab pereliikmeid läbi aastate ning aitab läbi tulla rasketest aegadest, muudab sujuvamaks keerulised igapäevaolukorrad ja tasub lõpuks kuhjaga nähtud vaeva. Lähedust on keeruline sõnastada, kuid me teame, mis tunne see on. Lähedus on see, kui tunneme, et oleme teisega kontaktis.

 

Loe veel

Saage tuttavaks: Ene Raudla ja rahuliku uinumise nõuanded

Selles rubriigis tutvustame teile perekeskuse koolitajaid ning palume neil tuua ära konkreetsednõuanded mõnel lapse kasvatamisega seotud teemal. Seekord vastab küsimusele koolitaja Ene Raudla, Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja, kliiniline psühholoog ja pereterapeut.

 

Loe veel

Algas registreerumine sügise koolitustele

On aeg haarata kalendrid ja panna kirja sügisel algavad koolitused! Sügisel jätkame perekeskuses grupinõustamiste formaadiga, mis on vanemate poolt soojalt vastu võetud ja lisaks on algamas viis Gordoni perekooli gruppi Tartus ja Tallinnas. Üle pika aja on meil algamas ka üks venekeelne grupp. Registreerumine on juba alanud!

 

Loe veel

Mida teha, kui laps pidevalt unustab?

„Isa, kus mu koolikott on?“
„Ema, ma unustasin oma trenniriided! Mul on neid kohe vaja!“
„Kuhu ma oma kampsuni panin?“

Kas mõni nendest lausetest tundub teile tuttav?
 

Loe veel

6 asja, mida sa ei tohiks oma lapsele öelda

Millised ütlused tuleks lapsevanemana oma sõnavarast ära kustutada ja kuidas rääkida lapsega nii, et ta sind kuulaks?

Loe veel

UUDISKIRI KEVAD

                                                                                                                      Allikas: Internet 

KEVAD 2015                                                                                                     

Kevad toob endaga kaasa uued mõtted ja mängulusti! Mäng läbib märksõnana mõlemat seekordset lugu.
Meelike Saarna annab lühikese ülevaate 0-3-aastase lapse arengust ning konkreetsed nõuanded, kuidas selles vanuses lapse arengut toetada. 
Kadri Järv-Mändoja kirjutab lapse ja vanema vahelisest kontaktist ning sellest, mida saab vanem teha kontakti kvaliteedi tõstmiseks ja hoidmiseks.

Lisaks tutvustame Perekeskus Sina ja Mina uusi lühiloengud ja grupinõustamisi, mis toimuvad alates aprillist Tallinna kesklinnas. Loenguid viivad läbi selle uudiskirja artiklite autorid Meelike ja Kadri.
Seekord tutvustame teile perekeskuse koolitajat Raivo Ilmsalu, kes räägib sellest, milline on tema jaoks praegusel hetkel kõige huvitavam laste kasvatamisega seonduv teema või küsimus.

Head lugemist!
Kärt Vajakas
Perekeskus Sina ja Mina

Uudiskirja väljaandmist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

  

Lapse arengu ABC: vanus 0-3

Alustame neljaosalise artiklite seeriaga lapse arengu teemal. Esimeses osas selgitab Meelike Saarna, millised on tavapärased arengut puudutavad müüdid, millised on 0-3-aastase lapse olulisemad eeldused arenguks ning toob ära ka konkreetsed nõuanded, kuidas selles vanuses lapse arengut toetada.

Loe veel

Hea kontakt lapsega muudab vanemaks olemise lihtsamaks

Ilmselt on paljud vanemad märganud, et kui enda elu muutub kiireks ja pingeliseks, siis muutub ka kodune õhkkond ärevamaks. Enamasti on lapsed need, kes ei anna enam asu, ei taha teha koostööd, virisevad ja vinguvad. Mis võib olla lapse muutunud käitumise taga?

Loe veel

Tule osale loengutel ja grupinõustamistel!

Alates aprillist pakume lapsevanematele lühiloenguid ja grupinõustamisi. Loengud toimuvad Tallinnas.

Loe veel

Algab kevade viimane Gordoni perekool

7. aprillil alustab selle kevade viimane Gordoni perekooli koolitus Tallinnas Haide Antsoni juhtimisel. 

Loe veel

Saage tuttavaks: Raivo Ilmsalu

Selles rubriigis tutvustame ükshaaval perekeskuse koolitajaid ja küsime nendelt ühe küsimuse, mille vastus võiks lapsevanematele olla huvitav ja abistav. Seekord vastab küsimusele koolitaja Raivo Ilmsalu. Raivo on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja ning Perekond.eu üks loojatest, kes töötab lapsevanemate koolitaja ja paarisuhteterapeudina.

 

Loe veel

Head lasteraamatud

"Sinivant läheb lasteaeda" ning "Karneval ja kartulisalat"!

Loe veel

TALV 2014

 

                                                                                                 Allikas: Shutterstock                                                                                  

Jõulunumbris on meil teile koguni neli väga põnevat artiklit. Esimeses artiklis räägib Kadri Järv-Mändoja, mida „päkapik piilub“ hoiatustest arvata ja milline võiks olla hästi toimiv "päkapikukasvatus". Karmen Maikalu kirjutab sellest, mis on tõhusa töö- ja pereelu ühildamise alustalad ning millised on võimalikud ohumärgid. Veel jagame teiega ühte väga head artiklit, mille leidsime keskkonnastteadlikvanem.ee ja milles Dr Laura Markham toob ära 14 praktilist nõuannet, kuidas vanem saab oma viha kontrollida.
Lisaks on Perekeskuse Sina ja Mina e-nõustajad lahti seletanud järgmised 10 laste kasvatamisega seotud müüti. 
Perekeskuse koolitajatest tutvustame teile sel korral Meelike Saarnat, kes räägib sellest, millised on olnud tema viimased avastused lapsevanematega töötades.

Head lugemist!
Kärt Vajakas
Perekeskus Sina ja Mina

Uudiskirja väljaandmist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

 

Milline on hästi toimiv "päkapikukasvatus"?

Jõulude eel kuuleb aina enam päkapikujutte. Väikesed inimesed ja mõned suuredki sätivad aknale sussi või soki ja piiluvad sinna jõulude eel aina tihedamalt. Päkapikke kasutatakse ka laste kasvatamiseks ning võib öelda, et see on justkui päkapikukasvatus. „Päkapikk näeb nüüd, et sa siin jonnid ja hambaid ei pese. Ta räägib jõuluvanale ja siis äkki sa ei saagi kinke“. Sarnased ähvardused kipuvad üsna sageli vanemate huulilt lipsama. Mida „päkapik piilub“ hoiatustest arvata ja milline võiks olla hästi toimiv päkapikukasvatus? Järgnevalt mõned mõtted ja nipid.
 

Loe veel

Töö ja pereelu tasakaal

Sul on armas pere ja  tore töö. Oma peret sa armastad ja tööd teed rõõmuga. Kõik oleks justkui hästi, ent viimasel ajal on sinu tööpäevad veninud aina pikemaks, sageli teed tööd ka kodus ning aina keerulisem on ka vabal ajal end välja lülitada tööalastest mõtetest. Pere või sõpradega koosolemine, hobid ja muud huvid on hakanud kõrvale jääma, sest sul on vaja tööasju teha. Lähedased teevad sulle seetõttu etteheiteid, sina tunned vaheldumisi süütunnet, abitust, ebaõiglust, mõistmatust ja väsimust. Samas muretsed oma tervise pärast, mis siit ja sealt aeg-ajalt tunda annab, tihedamini, kui peaks.

Kas tuleb tuttav ette? Kui jah, siis võiks ehk korraks aja maha võtta ja mõned olulised küsimused enda jaoks läbi mõtelda.
 

Loe veel

10 lapse kasvatamisega seonduvat müüti

Tutvustame teile järgmist 10 laste kasvatamisega seonduvat müüti. Teemadena tulevad vaatluse alla näiteks lahutus, kiitmine, lapsevanema suhted õpetajatega, lapse hirm ja veel mitmed teised. Müüte selgitavad Perekeskuse Sina ja Mina e-nõustajad. Müüte tutvustame teile veel ka järgmises uudiskirjas!
 

Loe veel

Kuidas lastega suheldes oma viha taltsutada

Siin teile lugemiseks väga sisukas ja praktiline artikkel, mille autoriks on Dr Laura Markham. See pärineb teadlikvanem.ee keskkonnast ja on jätkuks perekeskuse koolitaja Angela Jakobsoni poolt kirjutatud artiklile vihaga toimetuleku kohta. Käesoleva artikli lõpus on 14 praktilist nõuannet vihaga toimetulekuks, mida on võimalik kohe katsetama hakata.

Loe veel

Koolitaja vastab: minu viimased avastused lapsevanematega töötades

Selles rubriigis tutvustame ükshaaval perekeskuse koolitajaid ja küsime nendelt ühe küsimuse, mille vastus võiks lapsevanematele olla huvitav ja abistav. Seekord vastab küsimusele koolitaja Meelike Saarna. Meelike on pereterapeut, perekeskuse lepinguline koolitaja ja lektor.  

Loe veel

UUDISKIRI SÜGIS 2014

 

                                                                                                          Allikas: Shutterstock

SÜGIS 2014                                                                                                     

Sügiseses uudiskirjas räägime tugevate tunnetega toimetulekust, laste psühhosomaatilistest haigustest ning tutvustame lapse kasvatamisega seotud müüte. 
Angela Jakobson tutvustab meile tugevate tunnetega toimetuleku kaarte, mis on välja töötatud vanematele, kes soovivad oma lapse eneseregulatsiooni oskusi rikastada. See on sissejuhatav artikkel teemasse, järgmises uudiskirjades jätkame selle teema lahtiseletamist. 
Teiseks teemaks on nn liiga tublide laste psühhosomaatilised haigused. Nende põhjustest ja olemusest kirjutab Ene Raudla. 
Lisaks on Perekeskuse Sina ja Mina e-nõustajad lahti seletanud 10 laste kasvatamisega seotud müüti. 
Perekeskuse koolitajatest tutvustame teile sel korral Anti Einpauli, kes räägib sellest, kuidas tema ennast pingeolukorras maha rahustab.

Head lugemist!
Kärt Vajakas
Perekeskus Sina ja Mina

Uudiskirja väljaandmist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Tugevate tunnetega toimetulek: turvalised viha väljendusviisid

Meie sisse mahub ära suur hulk erinevaid tundeid, nii positiivseid kui negatiivseid. Lapsed võivad jääda hätta oma intensiivsete negatiivsete tunnete väljendamisel, kuna puudu jääb elukogemusest, impulsikontrollist, frustratsioonitaluvusest, tunnetealasest sõnavarast ja probleemilahendusoskustest. Kõik eelpool nimetatud tegurid aitavad inimest oma viha väljendamisel turvalisel viisil.
 

Loe veel

Tubli laps ja psühhosomaatilised häired

Miks ütleme sageli oma lastele, et nad oleksid tublid?
Kas nad siis juba ei ole piisavalt? Lapsele seda öeldes eeldame, et praegu ei ole ta tubli. Kui asjad ei lähe hästi, lisavad vanemad: "Ma tean, et sa oled veel rohkemaks võimeline.”

Loe veel

10 lapse kasvatamisega seonduvat müüti

Tutvustame teile 10 laste kasvatamisega seonduvat müüti. Teemadena tulevad vaatluse alla näiteks jonn, manipuleerimine, varastamine, alkoholitarbimine ja veel mitmed teised. Müüte selgitavad Perekeskuse Sina ja Mina e-nõustajad. Müüte tutvustame teile ka järgmises uudiskirjas!
 

Loe veel

Koolitaja vastab: kuidas sina vanemana ennast pingeolukorras rahustad?

Selles rubriigis tutvustame ükshaaval perekeskuse koolitajaid ja küsime nendelt ühe küsimuse, mille vastus võiks lapsevanematele olla huvitav ja abistav. Seekord asub vastama koolitaja Anti Einpaul. Anti on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja, samuti osaleb ta Kiusamisevaba kooli ja Hea Käitumise Mängu Eestisse toomise meeskondades. Lisaks jõuab ta olla veel ka muusik ja õhtujuht. Kahe tütre isa.

Loe veel

UUDISKIRI SUVI 2014

 
  Allikas: Shutterstock

SUVI! 2014                                                                                                     

Suvine uudiskiri puudutab kahte olulist väikelastega seotud teemat. 
Esiteks tuleb vaatluse alla periood väikelaste arengus, mida on vahel nimetatud ka "kohutavate kaheaastaste" perioodiks ja mis tähendab lapse tungivat soovi hakata kõike ise tegema. Jesper Juul viitab sellele perioodile aga kui "iseseisvatele aastatele" ja selgitab, kuidas lapsevanemad selle muutusega võiksid kohaneda ja miks see oluline on. Toome ära Jesper Juuli poolt kirjutatud artikli eesti keeles. 
Teiseks teemaks on beebide uni – seekord jagame emmedeklubi.ee videot, kus sel teemal vestleb meie koolitaja Kadri Järv-Mändoja. 
Perekeskuse koolitajatest tutvustame teile sel korral Monika Soosaart, kes räägib lähemalt lapsega mängimisest.  

Head lugemist!
Kärt Vajakas
Perekeskus Sina ja Mina

Uudiskirja väljaandmist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Kas lapsed peavad läbima nn kohutavate kaheaastaste etapi?

Enamus vanemaid küsib endalt: „Miks peavad minu lapsed läbima nn kohutavate kaheaastaste etapi?“ Vastus on: "Ei peagi!" See, mille nad läbivad, on loomulik areng. Kaheaastased lapsed arenevad täielikust sõltuvusest suurema iseseisvuse ja eraldunud isiksuse poole. Selle arengu eriliselt intensiivne periood on teise ja kolmanda eluaasta vahele ja järgmisena puberteedieas.

 

Loe veel

Video: kõik oluline beebide unest

Jagame teiega emmedeklubi ja perekool.ee koostöös valminud videot, kus Kadri Järv-Mändoja selgitab teiste oluliste küsimuste seas seda, milline on beebide uni, kuidas last magama panna ja kus laps veel võiks magada.

 

Loe veel

Koolitaja vastab: Kirjelda mõnda toredat mängu, mida lastega mängida

Selles rubriigis tutvustame ükshaaval perekeskuse koolitajaid ja küsime nendelt ühe küsimuse, mille vastus võiks lapsevanematele olla huvitav ja abistav. Teisena asub vastama koolitaja Monika Soosaar. Monika on Gordoni perekooli koolitaja ja Perekeskuse Sina ja Mina juhatuse liige, alustanud perekeskuse projektijuhina ning pidanud ka tegevjuhi ametit.
 

Loe veel

UUDISKIRI KEVAD 2014

                                                                                                                             Allikas: Internet

KEVAD 2014                                                                                                      

Kevadisse uudiskirja oleme lisanud täiesti uue rubriigi, milles tutvustame perekeskuse koolitajaid ja palume neil vastata ühele küsimusele, mille vastus võiks anda inspiratsiooni kõikidele lapsevanematele. Esimesena võtab selles rubriigis sõna Kadri Järv-Mändoja. Lisaks sellele ka kaks praktilist artiklit lastekasvatamise teemal. Pille Murrik kirjutab teemal, mis on selle taga ja millised on ohud, kui laps on liiga tubli. Meelike Saarna avab oma artiklis ema ja väikelapse eraldumise küsimust, selgitades millal ja kuidas see võiks toimuda.

Head kevadist lugemist!
Kärt Vajakas
Perekeskus Sina ja Mina

Uudiskirja väljaandmist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

 

Kas siin peres häid lapsi ka on?

Kõik me oleme oodanud jõuluvana ja paljudes peredes, kus vanematel on laste soovimatu käitumisega raske toime tulla, hingatakse advendiajal kergemalt, sest „päkapikud vaatavad“ ja „jõuluvana toob kinke vaid tublidele lastele“. Kui sageli me aga mõtleme, mis on tubli olemise hind?
 

Loe veel

Väikelaps ja ema: kui eraldi, kui koos?

Ema ja beebi väga lähedane seotus on loomulik. Ega emad ilmaasjata räägi, et „me jäime nüüd magama“, „me sõime kõhu täis“ jms – tunnetus on, nagu oldaks üks. Ka laps ei taju kogu esimese eluaasta jooksul, et ta on emast eraldi inimene.  Ema on keegi, kes on olemas vaid tema jaoks; ema on keegi, kelleta justnagu poleks teda ennast, seetõttu tunneb laps ennast väga ebaturvaliselt, kui ema on eemal.

Loe veel

Koolitaja vastab: Missugune kasvatusteemaline raamat on sinu öökapil?

Uus rubriik! Selles rubriigis tutvustame ükshaaval perekeskuse koolitajaid ja küsime nendelt ühe küsimuse. Esimesena asub vastama koolitaja Kadri Järv-Mändoja. Kadri omab pikaajalist töökogemust lapsevanemate koolitaja, pereterapeudi ning koolipsühholoogina. Kadri nõuandeid lastele piiride seadmisel saab lugeda ja jälgida eelmisel aastal ilmunud e-koolitusest.
 

Loe veel

UUDISKIRI SÜGIS 2013

                                                                                                                     Allikas: Shutterstock

SÜGIS 2013                                                                                                      

Meie sügisene uudiskiri ilmub e-koolituse valmimise ootuses. Kohe-kohe ilmuv uus e-koolitus on mänguline ja räägib piiride seadmisest lastele. E-koolituse kokkuvõtet on võimalik lugeda alljärgnevast artiklist. E-koolituse laiem mõte on olla abistavaks materjaliks lapsevanematele, et tutvustada karistamisele alternatiivseid kasvatusvõtteid ja Kadri Järv-Mändoja artikkel ongi just mõeldud avama seda teemat laiemalt ning rääkima lähemalt karistamise tagamaadest ja tagajärgedest. 
Marge Vainre kirjutab oma artiklis aga juba konkreetsemalt mina-sõnumist kui tõhusast eneseavamise moodusest ja selle väest ning teguritest, mis selle väge suurendavad või hoopis vähendavad.

Mõnusat lugemist!
Kärt Vajakas
Perekeskus Sina ja Mina

Uudiskirja väljaandmist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Uus e-koolitus on valmis!

Oleme koolitustel ja e-nõustamiskeskkonnas saanud lapsevanematelt korduvalt küsimusi lastele piiride seadmise teemal ja otsustasime koondada olulisema info kokku ühte keskkonda, kus see oleks mugavalt kättesaadav ja samal ajal mänguliselt üles ehitatud, et pakkuda vaheldust tavapärastele koolitustele. 
 

Loe veel

Vitsaga ei aja läbi

Kui üks laps lööb teist, siis me peame teda kiusajaks. Kui nooruk klaarib arveid rusikaid kasutades, siis me peame teda pätiks. Kui see sama nooruk võtab naise ja avaldab talle „armastust“ teda lüües, siis peetakse teda vägivallatsejaks. Aga kui sellest samast noorukist saab lapsevanem ja ta kasutab oma lapse kasvatamisel karistamist, siis peetakse seda sageli normaalseks. Nagu laps ei olekski inimene, kellel on tunded ja vajadused.

Seoses lastekaitseseaduse muutmisega on viimasel ajal hakatud üha enam rääkima laste karistamise keelustamisest. Seaduse muutmist ei võeta ette mitte selleks, et omakorda lapsevanemaid ja seeläbi ka lapsi karistada, vaid peamine eesmärk on muuta suhtumist. Kuid ainult seadus ei tee imesid. Vaja on mõista, miks vanemad üldse karistamist kasutavad, kuidas see lapsele mõjub ja mis on  karistamise alternatiivid.
 

Loe veel

Kuidas mõjusalt rääkida mõjust minule?

Mina-keeles rääkimine on üks oluline suhtlemisoskus ja selle olulisust on kogenud paljud. See on selge eneseväljendusviis, millega saab anda partnerile teada, kuidas minu jaoks asjad on, mida ma arvan ja oluliseks pean, mida tunnen ja vajan. Kuidas saakski ilma iseennast avamata loota teise poolt mõistmist? Kuid kuidas see mina-keele kasutamine igapäevases elus välja näeb?
 

Loe veel

UUDISKIRI SUVI 2013

 
                                                                                                                     Allikas: Shutterstock

SUVI 2013                                                                                                      

Selle aasta suvise uudiskirja oleme pühendanud praktilisematele küsimustele, mis on mõeldud täiendama juulikuus ilmuvat uut e-koolitust. Sellest uudiskirjast leiate järgmised teemad:
Meelike Saarna kirjutab sellest, millised on põhilised vead, mida tehakse aktiivsel kuulamisel.Auli Andersalu-Targo selgitab, kuidas eristada väärtus- ja vajaduskonflikti ning annab lugejatele mõned näited olukordadest ja võimaluse arvata, missuguse konfliktivormiga on näidetes tegemist. Lisaks meie koolitajate artiklitele oleme tõlkinud ühe inglisekeelse artikli Gordon Training International'i (GTI) rahvusvaheliselt koolitajalt Steve Emmonsilt, mis ilmus GTI lapsevanematele mõeldud uudiskirjas. Steve Emmons küsib, kas lapsevanem peab oma lapse probleeme enda omaks ning selgitab, miks see tihti just nii on ja miks võiksime laste probleemid jätta lahendada lastele. 

Põnevat lugemist!
Kärt Vajakas
Perekeskus Sina ja Mina
 

Uudiskirja väljaandmist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu. 

Aktiivse kuulamise komistuskohad

Iga värskelt omandatud oskus vajab palju harjutamist, enne kui see muutub nii loomulikuks, et inimene seda tehes enam ei märkagi, et ta seda teeb. Olgu siin näiteks kasvõi autojuhtimine: kogenud juht lihtsalt sõidab, tehes seda sujuvalt, ennast ja teisi liiklejaid ohustamata.  Hea suhtlejagi liikleb erinevates suhtlemisolukordades sarnasel moel, valides kohase käitumisviisi vastavalt olukorrale, hoides iseennast ja oma suhteid.

Loe veel

Erinevatest vajadusest ja väärtustest tekkivad konfliktid

Lapsevanemaks olemise juures on parajaks väljakutseks suuta aktsepteerida oma last sellisena nagu ta on ja eriti keeruline on leppida lapse selliste omaduste, käitumiste või arvamustega, mis vanema omadest väga palju erinevad. Kuigi vanemad võivad oma laste kasvatamisel oodata, et lapsed oleksid nendega sarnased ja mõtleksid asjadest samamoodi, on tegelikkuses sageli raske leppida selle mõttega, et „minu laps ei olegi selline nagu mina!“. Kuidas siis jääda rahulikuks ja olla rahuldustpakkuvas suhtes?

Loe veel

Kas sa omad oma laste probleeme?

Kõik vanemad tahavad oma lastele parimat. Me ei taha näha neid valu kannatamas, häirituna, kurva või frustreerituna. See on justkui loomulik instinkt, et tahame sekkuda ja kaitsta neid misiganes probleemi või konflikti eest. Me teeme seda sageli automaatselt, ilma mõtlemata.

Loe veel

Uus e-koolitus ilmub sügisel!

Sügise alguses ilmub perekeskuse uus e-koolitus, mis sel korral käsitleb piiride kehtestamise teemat. E-koolitus hõlmab teaduslikke materjale, praktiline infot, näitlikustavaid materjale ning võimalust testida oma teadmisi.

Loe veel

Raamatusoovitused

 Perekeskus soovitab

Loe veel

UUDISKIRI KEVAD 2013

 

                                                                                                                              Allikas: Internet
KEVAD 2013                                                                                                      

Selle aasta esimese uudiskirja oleme pühendanud teismeliste teemale. Teismeliseiga tähendab nii noorele kui vanemale muutusi, millest kõnelevadki järgnevad artiklid.
Õnne Aas-Udam kirjutab teismelistega toimuvatest muutustest ja sellest, millist tuge vajab üks teismeline oma vanemalt. Meelike Saarna räägib sellest, mis muutub lapsevanema ja teismelise suhetes ja mida seejuures tähele panna. Kristi Raava käis rääkimas Vikerraadio Huvitaja saates sellest, kuidas teismelistega häid suhteid saavutada. Ja viimaseks oleme ära toonud Jesper Juuli videokonverentsi, milles ta räägib agressiivsusest ja empaatiast, teema, mis seondub hästi teismeliste teemaga. Kõigil on võimalik kuulata inglisekeelset loengut ning lugeda sellest ka eestikeelset kokkuvõtet.

Mõnusat lugemist!
Kärt Vajakas
Perekeskus Sina ja Mina

Uudiskirja väljaandmist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Teismeliste psühholoogia

Et mõista oma teismelist/murdeealist last paremini, soovitaks lugejal teha kohe üks väike meenutusharjutus: meenuta hetkeks – milline teismeline olid Sina? Mida Sulle meeldis teha, kellega koos olla? Mida Sa kindlasti teha ei tahtnud ja kuidas sellises olukorras käitusid? Kuidas Su vanemad Sind sellises olukorras kohtlesid?
 

Loe veel

Murdeealine murrab end lahti

Võib olla, et see juhtub tasapisi – sinu väikese armsa lapsukese suureks kasvamine läbi puberteediea. Ühel ilusal päeval sa lihtsalt märkad, ilmselt pigem rõõmu kui ehmatusega, et see tilluke suu juures sussutatu on juba üpriski suur. Tüdrukutirtsul, kes vahel ikka veel oma lapselikke mänge mängib, on kasvanud väikesed tissimuksud ning ta liikmed tunduvad kohmakalt pikad, ja su kukehäälega pojuke vastab ühel päeval telefonis ehmatavalt jämeda häälega ja tema seni nii siledal palgel õitsevad vistrikud. Sa märkad, et laps on vahel harjumatult endassetõmbunud või turtsakas,  kuid üldjoontes saate ikkagi sama hästi läbi kui ennegi.
 

Loe veel

Kuidas teismelise lapsega häid suhteid säilitada?

Paljud lapsevanemad küsivad endalt, kuidas teismelise lapsega häid suhteid säilitada ja teda väärikalt suunata. Vikerraadio Huvitaja saates käis sel teemal rääkimas Gordoni perekooli koolitaja ja koolipsühholoog Kristi Raava.
 

Loe veel

Jesper Juul: Agressioonist ja empaatiast

Jesper Juuli videoloeng agressiooni ja empaatia teemal. Kokkuvõtvalt võib öelda, et selles loengus räägib Jesper Juul agressioonist kui millestki meile omasest, mida aga sageli liiga kergesti sildistatakse ebasobivaks käitumiseks. Ühed sagedased sildistajad, kellega Jesper Juul oma töös kokku puutub, on naissoost õpetajad, kes on pidanud õppima oma agressiooni alla suruma. Parim ravim agressiivsusele on aga empaatia.

Videoloengut saab inglise keeles kuulata järgmisel aadressil: http://vimeo.com/55093210

Loe veel

Perekeskuses uued lühiloengud!

Perekeskus Sina ja Mina ja Avatud Meele Instituut (AMI) koostöös pakuvad sel kevadel uusi lühiloenguid.

Uuteks teemadeks on „Koolikiusamine“ ja „Piiride seadmine“.

Loe veel

Raamatusoovitused

Perekeskus soovitab

Loe veel

UUDISKIRI TALV 2012

 

                                                                                                                     Allikas: Shutterstock                                                                                             
Selle aasta viimase uudiskirja oleme pühendanud paarisuhteteemadele. Tugev paarisuhe on õnneliku pereelu aluseks ja väärib seega lähemat käsitlemist. 
Karmen Maikalu kirjutab oma artiklis paarisuhte müütidest, millest teadlikolemine aitab vaadata suhtele realistlikuma pilguga. Õnne Aas-Udam võtab ette paarisuhte hoidmise temaatika ning käsitleb seda maailmalõpuootuse kontekstis: "aga kui mõelda, et juhul, kui sul oleks tõesti elada jäänud vaid üks kuu, kuidas elaksid ja kasutaksid siis iga päeva oma suhtes?" 
Samuti tutvustame siin lähemalt paarisuhteteemalist e-koolitust, mis on esimene sellelaadsete seast, mis valmis 10. detsembril ja on kättesaadav kõikidele huvilistele!

Head lugemist ja koolitumist!
Kärt Vajakas
Perekeskus Sina ja Mina

Uudiskirja väljaandmist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Paarisuhte müüdid

Meil kõigil on oma arusaam sellest, milline peaks välja nägema üks õnnelik ja rahuldustpakkuv paarisuhe. Need arusaamad ja ootused on mõjutatud meie perekondlikust taustast, eelnevatest suhetest, väärtushinnangutest, kultuuriruumist jne. On mõned üldlevinud ootused, mis lähemalt vaadates ei ole päris realistlikud ning võivad paarisuhte toimimist oluliselt takistada. Neid võib nimetada ka paarisuhte müütideks.
 

Loe veel

Kuidas hoida paarisuhet? Maailma lõpp ja armastuse keel

Kui kaks inimest kohtuvad ja armuvad, märkavad nad teineteises vaid häid ja erilisi omadusi – mis võluvad, tunduvad ainulaadsed ning sind täiendavad ja mille eesmärk on siduda naine ja mees intensiivsete tundesidemetega ühte. Suhte algperioodi tunnete ja kire möll on paari elukaares asendamatu liim ning toetab kahe erineva isiksuse kooselu võimalikkust, valmisolekut kohaneda.
 

Loe veel

Ilmus paarisuhteteemaline e-koolitus!

Perekeskus Sina ja Mina andis Hasartmängumaksu Nõukogu toetusel välja paarisuhteteemalise e-koolituse. 
E-koolitus käsitleb erinevaid pereelu arenguetappe ning võtab kokku erinevate näidislugude põhjal iga etapi levinud komistuskivid ning võimalikud lahendused nendele.

E-koolitus on kõigile huvilistele tasuta!
 

Loe veel

Raamatusoovitused

Perekeskus soovitab

Loe veel

UUDISKIRI SÜGIS 2012

                                                                                                           Allikas: Shutterstock
SÜGIS 2012                                                                                                      

Sügise saabudes muutuvad oluliseks kooliga seonduvad teemad ja just kooli olemegi võtnud sel korral uudiskirja fookusesse. 
Pille Murrik ja Ly Kasvandik kirjutavad sellest, kuidas toetada kooliminevat last ning arendada temas kooliskäimiseks vajalikku iseseisvust ning vastutustunnet. Samuti ei saa me ümber lapsevanema ja õpetaja koostöö temaatikast, sellest kirjutab Auli Kõnnussaar. Viimasena võetakse ette väärtused koolis, teema, mis on viimasel ajal järjest enam tähelepanu pälvinud. Väärtuste näol on tegemist ju millegagi, mis kandub edasi lapsele ka siis, kui sellest otseselt ei räägita. Sellest, kuidas toimub väärtuskasvatus koolis, kirjutab Auli Andersalu-Targo.

Ootame ka teiepoolseid kommentaare ja mõtteid nendel teemadel!

Head lugemist!

Kärt Vajakas
Perekeskus Sina ja Mina

Uudiskirja väljaandmist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu. 
 

Kuidas toetada kooliminevat last?

Lapse kooliminek on suur muutus kogu perele. On täiesti loomulik, et vanemad muretsevad, kuidas laps uue olukorraga kohaneb ning tahavad omalt poolt kaasa aidata, et kõik hästi sujuks. See nõuab vanemalt teadlikkust, kuidas toetada ja suunata last nii, et areneks tema iseseisvus ja vastutustunne. Kuigi iga laps on erinev, on mõned seaduspärasused, mida silmas pidades saab luua lastele just sellise arengukeskkonna, mis aitab kaasa iseseisvuse kasvamisele.
 

Loe veel

Lapsevanem ja õpetaja, jagatud koostöö

Täiskasvanute ülesanne on luua lapsele õppimiseks ja igakülgseks arenguks sobiv keskkond. Kui laps tajub vanemate ja õpetajate vahelist koostööd ja usaldust, siis on õppimine efektiivsem ja pakub rohkem ka rõõmu. 
 

Loe veel

Väärtuskasvatus koolis

Väärtused on koolis olemas kogu aeg ja kõikjal. Lapsed puutuvad koolis olevate väärtustega kokku pidevalt, sest need on tuntavad kooli füüsilises keskkonnas, dokumentatsioonis, koolikultuuris, loomulikult ka ainetundides ja suhtlemisviisides. Erinevate väärtuste väljendumine on juba iseenesest väärtuskasvatus.
 

Loe veel

Raamatusoovitused

Perekeskus soovitab

 

Loe veel

UUDISKIRI SUVI 2012

 

SUVI 2012                                                                                                      Foto: Israel Smith

Tere, hea perekeskuse sõber!

Meil on hea meel alustada Sina ja Mina uudiskirja väljaandmist täna, 1. juunil, lastekaitsepäeval. Meie esimene uudiskiri on eriline selles mõttes, et selle temaatika keskendub ühele sihtgrupile, mille toetamist peame eriti oluliseks – need on rasedad ja väikelaste vanemad. Perekeskuse uudiskiri hakkab ilmuma kord kvartalis.

Nagu on kinnitanud erinevad uuringud, on perede varasel toetamisel või selle puudumisel pikaajalised tagajärjed. Samuti on leitud, et vanemate kasvatusviis lapse varases eas mõjutab lapse tulevikku enam kui näiteks klassikuuluvus, jõukus või haridus („Laste ja perede arengukava 2012-2020“). Seega on tegemist sihtgrupiga, mille puhul on ennetustegevusel suur tähtsus ja soovime anda sellesse oma panuse järgnevate informeerivate artiklitega, mille on kirjutanud Sina ja Mina nõustajad ja koolitajad. 

Alljärgnevad artiklid annavad infot nii laps-vanem suhte kui ka kasvatamise kohta. Samuti räägime lähemalt perekeskuse viimase aja tegevustest ning algavatest koolitustest, ning soovitame lisaks vanemahariduse valdkonnas ilmunud kirjandust.

Uudiskirjaga on oodatud ühinema kõik, kes soovivad olla kursis meie tegemistega ning rääkida kaasa vanemahariduse teemadel.

Kärt Vajakas
Perekeskus Sina ja Mina

Uudiskirja väljaandmist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

 

Perekeskus korraldab 10 tasuta loengut perekoolides

2012. aastal seadis Perekeskus eesmärgiks puudutada oma tegevusega senisest enam rasedaid ja 0-3 aastaste laste vanemaid. Sündis idee viia erinevates Eesti perekoolides läbi lühiloengud, millega antakse infot laps-vanem suhte, lapse vaimse arengu ning kasvatamise kohta. Loengute käivitamisel teeme koostööd Eesti Ämmaemandate Liiduga. Loengute läbiviimist finantseerib Hasartmängumaksu Nõukogu.
 

Loe veel

Millist tuge vajavad rasedad ja väikelapse vanemad?