Mõttetera

"Pole olemas täiuslikke vanemaid ega täiuslikke lapsi, kuid on piisavalt täiuslikke hetki sel teel." - Dave Willis


Miks tulla Gordoni Perekooli

Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Kontaktandmed

MTÜ Perekoolitusühing
Sina ja Mina

Lastekodu 6a (III korrus)
(kollane 3-kordne maja,
fonolukk nr.19)
Tallinn 10113
Tel: 6 816 570
perekeskus at sinamina dot ee 
Reg.nr: 80208192
Koolitusluba: 5850 HTM
a/a: SEB IBAN
EE571010220039801011 

 

13 nõuannet häbeliku lapse toetamiseks

12. august 2015 | www.ahaparenting.com

Siin on üks sisukas artikkel häbeliku lapse toetamisest koos konkreetsete nõuannetega.

 


Vanemad küsivad tihti, kuidas aidata lapsi, kes on häbelikud. Laiapõhjaline uuring, mis viidi läbi 2011. aastal, näitas, et pooled Ameerika Ühendriikide teismelistest peavad ennast häbelikuks. Kuid mida häbelikkus üldse tähendab? Mõned lapsed, keda peetakse häbelikuks, on tavapärasest tundlikumad, mis tähendab, et nad on teadlikud ja mõjutatud oma keskkonnast. Teised on introvertsed ning vajavad aega teistest inimestest eemal olemiseks, et oma energiat taastada. Mõned lapsed on nii süvenenud oma ideedesse ja projektidesse, et nad ei huvitu niivõrd sotsiaalsest suhtlemisest. Siis on veel lapsed, kes tahavad väga teisega suhelda, kuid tunnevad end seda tehes imelikult või ärevalt. Ja loomulikult võib olla lapsi, kelles on ühendatud mitmed eelnevalt kirjeldatud omadused.

Öelgem siis, selle artikli eesmärki silmas pidades, et sa loed seda, kuna tahad toetada oma last, et ta tunneks ennast suhtlusolukordades mugavamalt.

Loodetavasti sa hindad oma lapse unikaalsust, kes märkab suhtluses nüansse, mida teised lapsed ei märka. Kuid lapsed, kes muutuvad suhtlusolukordades ärevaks, on meie väljapoole suunatud ja kiire kultuuri tõttu kehvemas olukorras, kuna neil on keerulisem lõõgastuda ning teistega kontakti saada.

„Häbelikkus“ võib takistada lastel suhtlusoskuste omandamist, mis aitavad neil olla osa grupist ja see võib mõjutada nende kooliedukust, kuna neis tekitab küsimuste küsimine ärevust. Mis veel hullem, mõned lapsed kujundavad seetõttu välja isolatsiooni mustrid, mis takistab neil teistega tutvumast, sõprust loomast ja lihtsalt teiste inimestega suhestumast. Teadlased arvavad, et sotsiaalne kontakt on üks olulisemaid vajadusi, mis mõjutab meie emotsionaalset ja füüsilist tervist igal tasandil läbi meie elu.


Allikas: Internet

Hea uudis on see, et enamus lastest suudab õppida oma ärevusega toime tulema nii, et nad saavad teiste inimestega suhelda, liituda uute gruppidega ning enda eest seista. Nad vajavad vaid veidi lisatuge. Kusjuures ligikaudu pooled täiskasvanutest peavad ennast häbelikuks ja paljud ütlevad, et nad olid lapsena häbelikud. Ja need täiskasvanud ei tunne ennast täna sotsiaalselt ebakindlalt, vähemalt enamuses ajast. Nad on leidnud enesekindluse, et nad tulevad toime enamuses olukordades, millesse nad satuvad.

Mis on siis parim viis oma last toetada, et ta tunneks ennast suhtlusolukordades mugavamalt?

1. Toeta oma last, märgates tema vajadusi ja vastates nendele

Tundlikutest beebišimpansitest, kes anti hoolitsevate emade kasvatada, arenesid oma grupi juhid, samal ajal kui samatundlikud õed-vennad, keda kasvatasid keskmised emad, kasvasid ärevateks ja hirmunuteks. Vajadustele reageeriv vanemlus aitab väikestel õppida ennast rahustama ja oma reaktsioonidega toime tulema. See lubab neil kasutada oma tundlikkust väärtusena, kuna nad saavad vastata paremini oma eakaaslaste vajadustele ning paremini lahendada grupis tekkivad olukordi.

2. Ela kaasa oma lapse muredele ning väldi tema häbistamist

Mõista, mida ta tunneb, ilma negatiivse hinnanguta, aita tal tunda end endana paremini. Kui vanem tekitab lapses tunde, et lapsel on midagi viga, siis see paneb last ennast halvemini ja ebakindlamana tundma. Lapse mõistmine aitab tal arendada empaatiat, mis aitab kaasa tema sotsiaalsetele oskustele ja aitab tal teistega kontakti saada.

3. Mudelda enesekindlat käitumist teiste inimestega suheldes. Lapsed õpivad meid jälgides

See tähendab, et ole võõraste vastu sõbralik, paku abi ja näita üles oma vaba hoiakut erinevates suhtlemisolukordades.

4. Õpeta oma lapsele põhilisi suhtlemisoskuseid, mida ta saab kasutada nii täiskasvanute kui ka lastega

Lastele saab õpetada silmsideme loomist, käesurumist, naeratamist ja viisakat igapäevavestluses osalemist. Mõelge välja erinevaid suhtlemisoskuste mänge ja harjutage kodus.

5. Aita oma lapsel õppida, kuidas leida sõpru

Tehke rollimänge, kuidas mänguplatsil teistega ühineda, ennast peol tutvustada või kutsuda kedagi endale külla mängima. Lapsed, kes on edukad gruppidega ühinejad, tavaliselt esialgu vaatlevad ja leiavad siis viisi, kuidas grupiga ühineda, mitte lihtsalt ei trügi sisse. Siinkohal on tõesti abi raamatute lugemisest, mis õpetavad suhtlemisoskuseid ning õpetavad, kuidas lastega neid rollimänge teha.

6. Õpeta oma last väljendama oma vajadusi ja enda eest seisma

Kõik lapsed vajavad enesekindlust, et nad suudavad tulla toime olukordadega, kui vanemaid parasjagu ei ole. See on eriti oluline siis, kui eakaaslased narrivad või kiusavad. Rollimängude läbiviimine on üks olulisemaid viise oskuste õppimiseks, mäng aitab vähendada ärevust ja raamatute lugemine ja lapsega arutamine, et mida tema selles olukorras teeks, on oluline, et leida need viisid, kuidas oma last aidata.

7.    Ära sildista oma last kui „häbelikku“

Selle asemel teadvusta tema mure ja anna talle kindlust, et ta saaks oma hirmudest üle. Näiteks:

„Vahel võtab uute olukordadega kohanemine aega. Kas sa mäletad Kristjani sünnipäevapidu? Kuidas sa hoidsid mul mängude ajal alguses käest kinni? Ja juba varsti oli sul teiste lastega väga lõbus mängida.  

8. Õpeta oma lapsele efektiivseid strateegiaid suhtlusolukordades tekkivate ebameeldivate tunnetega toimetulekuks

Rusikareegel on üldiselt aktsepteerida väljalöönud ärevust kui normaalset elu osa, mis mõjutab enamusi inimestest. Kinnita endale, et sa oled sellegipoolest okei ja vii fookus millelegi muule kui endale. Näiteks, meenuta oma lapsele, et ta ei pea olema huvitav, lihtsalt huvitatud ja õpeta talle, kuidas teistelt lastelt küsimusi esitada ja kuidas kuulata nende vastuseid:

Kui sa tunned ennast täna peol  ärevalt, siis mida sa võiksid teha, et tunda ennast paremini? Kas sa võiksid hoida mõne sinu koolist pärit lapse lähedale? Kas sa võiksid pakkuda ennast appi jooke jagama? Mida sa võiksid teiste lastega rääkida?

Kui laps teab, et ta saab hakkama erinevate üleskerkivate probleemidega, tunneb ta ennast rohkem valmis uute kogemuste vastuvõtmiseks.

9. Anna oma lapsele võimalusi suhelda igapäevaselt teiste lastega

Sotsiaalselt ärevad lapsed vajavad puhkust suhtlusest, eriti juhul, kui nad on introvertse loomuga. Ja samas vajavad nad ka võimalusi, et harjutada oma sotsiaalseid oskusi. Pea meeles, et mõistmine ei tähenda seda, et oled liiga kaitsev. Tunnusta last iga sammu eest, mida ta isekeskis ette võtab.

10. Ära sunni oma last esinema

Mõned lapsed naudivad naljade rääkimist või oma uute oskuste vanaemale näitamist, aga paljud lapsed ei salli seda üldse. Tunne oma unikaalsest lapsest rõõmu ilma, et paneksid teda tundma, et teda hinnatakse ainult siis, kui ta esineb.

11. Õpeta oma lapsele, et üks hea sõber on väärt rohkem kui mitu tuttavat

Mõned vanemad muretsevad, et nende laps ei ole pidudel tähelepanu keskmes. Oluline on see, et sinu laps on kontaktis, et tal on kellegagi rääkida või keegi, kes tahab temaga vahetunnis rääkida. Pole oluline omada palju sõpru, pigem mõned tõeliselt head.

12. Ära tekita ärevust sellega, et õpetad lapsi võõraid inimesi kartma.

Selle asemel õpeta lapsele, et ta peaks alati olema sinuga, õpetajaga või usaldusväärse lapsehoidjaga. Kui täiskasvanu on temaga, ei pea laps võõraid kartma. Kui ta on piisavalt vana, et koolist üksinda koju jalutada, saad sa alustada vestlustega, kuidas ennast üksi hoida ja turvaliselt käituda.

13. Kui su laps tundub üldiselt kartlik, siis arvesta, et temas on mõned pisarad ja kartused, mida oleks vaja väljendada

Kui lapsed kogevad midagi hirmutavat ja ei tunne ennast sel hetkel turvaliselt, siis surutakse hirmud alla. Sellest võib mõelda näiteks nii, et tunded pannakse „seljakotti“, et nendega hiljem tegeleda. Probleem on selles, et inimesed ei ole üldiselt oma hirmudele avatud ning need pisarad ja hirmud jäävad inimese sisse. Kuid kuna keha teab, et neid tundeid peab tundma, et nad ära läheksid, siis püüavad need alati pääseda pinnale. Lapsed, kes püüavad oma tundeid vaka all hoida, muutuvad üldiselt kartlikuks ja isegi paindumatuks. Kui see kõlab sinu lapse moodi, siis anna talle võimalusi igapäevaselt itsitada, mängides mänge, mis on hirmu piiri peal – näiteks tagaajamine. See võtab ärevust vähemaks. Ja kui ta tunneb ennast piisavalt turvaliselt, et lasta nendel hirmudel pisarateks saada, siis tervita seda omalt poolt. Nii saab su laps olla vähem hirmul ja rohkem paindlik.

 

Juba augusti lõpus toimub 2015. - 2017. aastal kooli mineva lapse vanemale grupinõustamine teemal "Lapse koolivalmidus", mida viib läbi kliiniline psühholoog Ene Raudla. Grupis on veel vabu kohti. Loe täpsemalt meie Koolituskalendrist.

 

Originaalartikkel pärineb lehelt www.ahaparenting.com