Sisukord
Uued kursused
Huvitavat lugemist
Ben Furman
Tuntud Soome psühhiaatri Ben Furmani poolt välja töötatud meetod käsitleb kõiki probleeme kui teatud oskuste puudumist.
Veelgi enam – ta ütleb, et lastel polegi õigupoolest probleeme – nad lihtsalt pole teatud oskusi veel ära õppinud.
Nii algabki Oskuste Õppe meetodi järgi laste probleemide lahendamine sellest, et probleem sõnastatakse ümber oskustena. Kui probleem on oskusena sõnastatud, siis on lapsega uue oskuse omandamiseks vaja läbi teha rida samme, et laps ennast nii kindlalt tundma hakkaks, et suudaks uut oskust rakendada.
Need sammud on ülimalt olulised ja „Oskuste õppe käsiraamatu“ näol ongi tegemist väikese kuid põhjaliku konspektiga, mis need sammud näidetega illustreeritult ükshaaval ära kirjeldab.
Selline lähenemine muudab probleemidega tegelemise toredaks ja rahuldust pakkuvaks kogemuseks nii lapsele kui täiskasvanutele. (Väike Vanker)
Ilmumisaasta: 2016
Kirjastus: Väike Vanker
Arhiiv
Koolitaja vastab: minu viimased avastused lapsevanematega töötades
Selles rubriigis tutvustame ükshaaval perekeskuse koolitajaid ja küsime nendelt ühe küsimuse, mille vastus võiks lapsevanematele olla huvitav ja abistav. Seekord vastab küsimusele koolitaja Meelike Saarna. Meelike on pereterapeut, perekeskuse lepinguline koolitaja ja lektor.
Olen lektorina esinemas käinud paljudes koolides-lasteaedades. Mõni aeg tagasi juhtisin üht töötuba Peetri lasteaed-põhikooli lapsevanemate päeval, ses koolis on traditsioon kaks korda aastas selliseid vanemaharidusele keskenduvaid päevi korraldada ning vanemad on aktiivsed osalema. Oleks vaid neid vanemaid rohkem, kes soovivad oma lapsi kasvatades ka ise vaimselt kasvada. Ka Gordoni perekooli gruppe koolitades on nähtav, kuidas kõige enam aitavad õpitavad suhtlemismudelid ja -tehnikad paremaid peresuhteid luua just neil isadel-emadel, kes on nõus tööd tegema iseendaga, oma sisemiste hoiakute ja väärtustega.
Viimased kaks aastat olen olnud lektor Tallinna Inglise Kolledži lapsevanemate akadeemias. Mind rõõmustab sealsete vanemate kaasahaaratus, nende soov lapsevanemana areneda. Need on olnud toredad koosmõtlemised.
Meie koolid võiksidki laste harimise kõrval aina rohkem olla ka vanemahariduskeskused, ja õnneks on seda laadi arengut aina enam ka märgata. Koolitajate-lektorite puudust meil ju ei ole ja vanemad saavad siin ka ise algatust näidata, tehes vastavaid ettepanekuid kooli juhtkonnale ja hoolekogule.
Seda, kuidas inimesed on aina teadlikumad ka paarisuhte toimimise osas, tajun oma igapäevases töös perede ja paaridega. See on reeglina hea alus, et minna suhete uurimises sügavamale, selleks et jõuda soovitud muutusteni. Pean väga oluliseks oma kolleegide ja iseenda tööd perekeskuse e-nõustamiskeskkonnas. Vastukaaluks meedias tihti esitletavatele "kolme-nipi-teooriatele" on meie keskkonnas vastused nii lapsekasvatuse kui ka paarisuhte teemalistele murekirjadele süvitsi minevad ja iseenda üle mõtlema ärgitavad. Aasta lõpul on ikka kombeks midagi soovida-soovitada, minu ettepanek kõlab nii: rohkem mõtlemist iseenda üle ja iseendast oma suhete sees.