Kuidas hoida paarisuhet? Maailma lõpp ja armastuse keel

Kui kaks inimest kohtuvad ja armuvad, märkavad nad teineteises vaid häid ja erilisi omadusi – mis võluvad, tunduvad ainulaadsed ning sind täiendavad ja mille eesmärk on siduda naine ja mees intensiivsete tundesidemetega ühte. Suhte algperioodi tunnete ja kire möll on paari elukaares asendamatu liim ning toetab kahe erineva isiksuse kooselu võimalikkust, valmisolekut kohaneda.
 

Kooselu edenedes eraldutakse vähehaaval teineteisest ning suhted hinnatakse ümber. Suhte sel perioodil on oluline oma tegelikest vajadustest rääkida ning ka teist tõeliselt kuulata ja mõista.
Teineteise eripärade aktsepteerimine ning partnerite meeldivate joonte esiletõstmine võimaldavad paarisuhtel areneda teineteist tunnustavaks armastus-, partnerlus- ja sõprussuhteks, milles on ruumi nii eraldi olemiseks kui läheduseks ning milline eeldab valmisolekut enda muutmiseks partnerilt muutumise nõudmise asemel.

Aastad lähevad ning nagu kõik siin maailmas, on ka paarisuhe pidevas muutumises. Perre on sündinud laps(ed), oluline on töö, eneseteostus, olulise aja võtab igapäevane eluolu, ka erinevad mured, pettumused… paratamatult on paarisuhtesse jõudnud argipäev.

Kipume iseenesetmõistetavana võtma inimest, kes on päevast päeva me kõrval, jagades selle rõõme ja muresid, kohustusi. Muidugi – elu ongi kiire, oleme sageli väsinud, meil on väga mitmeid ja nõudlikke rolle, mida tuleb elus täita… aga kui palju pühendame teadlikult aega suhte hoidmisele, selle “toitmisele”? Olla mõistetud, aktsepteeritud, märgatud ja armastatud – need on inimese ühed põhivajadused.

Millal viimati ütlesime oma kallimale, kui tänulikud oleme talle näiteks… värske hommikukohvi valmistamise eest; või selle eest, et ta võimaldab sul korra nädalas tegeleda oma lemmikhobiga, hoides sel ajal teie lapsi…; või märganud tema siirast naeratust ja seda talle ka öelnud?


                                                                                                Allikas: Shutterstock

Milline on meie armastuse keel?

Kas mu partner teab, kuidas teda hindan, aktsepteerin, tunnustan ja armastan?

Praegu räägitakse meedias (taaskordse) maailmalõpu lähenemisest – olgu selle lõpuga nüüd nagu on, aga kui mõelda, et juhul, kui sul oleks tõesti elada jäänud vaid üks kuu, kuidas elaksid ja kasutaksid siis iga päeva oma suhtes, millest ja mil moel räägiksid oma tõelise ja ainsa Elu Kaaslasega?

Lihtne moodus, kuidas väljendada partnerile oma positiivseid tundeid, tunnustust, komplimente, kogemusi, vajadusel ka julgustust, on kasutada selget mina-keelt ning positiivseid minasõnumeid.

See tähendab, et kirjeldate oma partnerile midagi, mida ta teatud konkreetses kohas või ajal tegi ja annate talle siis teada, mis tundeid see teis tekitas. Näiteks: Kui sa külmal talvehommikul mu auto sooja panid, tundsin end tõeliselt hoituna ja see rõõmustas mind väga!

Paarisuhtekoolitusel tutvustatakse “armastuse viit keelt”, mille läbi partnerid oma armastust väljendavad:

• Teise tunnustamine on üks viis, kuidas teineteisele armastust välja näidatakse. Läbi minasõnumite.
• Teineteise jaoks võetud aeg – siin peetakse silmas ühiselt veedetud kvaliteetaega (näiteks jalutuskäigud, teatri- kontserdi- või kinoskäik, aiatööd, sport, jne. – kõik, mida mõlemale meeldib koos teha, olla koos kui sõbrad).
• Kingitused on käegakatsutavad armastust sümboolselt väljendavad asjad, kingid ei pea olema kallid, vaid mõttega tehtud (lilled, maiustused jne.). Kingitus väljendab seda, et teine mõtleb sinu peale.
• Teened – teha partnerile midagi, mis talle korda läheb ja tähtis on. Eeldab järelemõtlemist, planeerimist, aega ja energiat. (On see siis külmal talvehommikul auto käima panemine, et see soojaks läheks, kui kallim sõitma asub; aitate teha mingi kodutöö jne.).
• Füüsiline lähedus- käest kinni hoidmine, kallistamine, paitamine, massaaž – on kõik armastuse väljendamise viisid. Füüsiline lähedus paarisuhtes on tihedasti seotud ka sensuaalsuse ja seksuaalsusega.

Parim kingitus oma partnerile on õppida ära tema “armastuse keel” (see keel, mida ise kõige enam igatsed, mõistad, on tavaliselt ka loomulik esmavalik enda armastuse väljendamiseks teisele) ning selles keeles ka suhelda. Muidugi võtab see aega ja energiat, kuid tasub kuhjaga ära: sellega anname oma kaaslasele teada, et ta on meile väga oluline ja kallis, me armastame, hindame ja väärtustame teda tõeliselt. Me ei võta iseenesestmõistetavalt partneri olemasolu, vaid olema talle tänulikud, et ta jagab meiega oma elu!

Toites niiviisi teadlikult teise inimese hinge, võite oma üllatuseks avastada, et ka teie “armastusekarikas” saab üha enam täidetud.

Soovin kõigile rõõmsat maailmalõppu ;) ja elu koos oma armsa partneriga ka peale seda.

Õnne Aas-Udam,

Perekeskuse Sina ja Mina ja PREP-paarisuhtekoolituse koolitaja, psühholoogiline nõustaja