Sisukord
Uued kursused
Huvitavat lugemist
Ben Furman
Tuntud Soome psühhiaatri Ben Furmani poolt välja töötatud meetod käsitleb kõiki probleeme kui teatud oskuste puudumist.
Veelgi enam – ta ütleb, et lastel polegi õigupoolest probleeme – nad lihtsalt pole teatud oskusi veel ära õppinud.
Nii algabki Oskuste Õppe meetodi järgi laste probleemide lahendamine sellest, et probleem sõnastatakse ümber oskustena. Kui probleem on oskusena sõnastatud, siis on lapsega uue oskuse omandamiseks vaja läbi teha rida samme, et laps ennast nii kindlalt tundma hakkaks, et suudaks uut oskust rakendada.
Need sammud on ülimalt olulised ja „Oskuste õppe käsiraamatu“ näol ongi tegemist väikese kuid põhjaliku konspektiga, mis need sammud näidetega illustreeritult ükshaaval ära kirjeldab.
Selline lähenemine muudab probleemidega tegelemise toredaks ja rahuldust pakkuvaks kogemuseks nii lapsele kui täiskasvanutele. (Väike Vanker)
Ilmumisaasta: 2016
Kirjastus: Väike Vanker
Arhiiv
Koolitaja vastab: kuidas sina vanemana ennast pingeolukorras rahustad?
Selles rubriigis tutvustame ükshaaval perekeskuse koolitajaid ja küsime nendelt ühe küsimuse, mille vastus võiks lapsevanematele olla huvitav ja abistav. Seekord asub vastama koolitaja Anti Einpaul. Anti on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja, samuti osaleb ta Kiusamisevaba kooli ja Hea Käitumise Mängu Eestisse toomise meeskondades. Lisaks jõuab ta olla veel ka muusik ja õhtujuht. Kahe tütre isa.
- Tavaliselt ma püüan ennast pingekeskkonnast eemaldada ja minna kaugemale, et ma ei teeks sel hetkel midagi, mida ma tegelikult ei taha teha. Alati see ei õnnestu, aga mulle tundub, et see töötab minu jaoks nendel hetkedel kõige paremini.
- Vahetevahel olen ma leidnud endas ka teatava sisemise vastupanu või jonnakuse, et suudan rahulikuks jääda. Isegi kui see tundub olevat võimatu. See on selline iseendale tõestamine, et ma ei lähe närvi, isegi, kui olukord tundub täiesti veider ja võiksin tüüpiliselt selles olukorras närvi minna. Ma teen seda nii, et võtan kõrvaltvaataja positsiooni ning mõtlen, et selles olukorras võib ka mitte närvi minna või siis mõtlen, et kindlasti mõni inimene oskab selles olukorras rahulikuks jääda. Siinkohal võib abi olla sellest, kui seda inimest endale visualiseerida. Selleks võib olla näiteks mõni eeskuju või miks mitte ka raamatutegelane.
- Mul on aidanud rahulikuks jääda ka mõistmine, et teisel inimesel on selles olukorras veel raskem. Et ta ei tee seda minu kiusamiseks, vaid et tal endal on ka raske ja teisiti ta ei oska.
- Pärast Gordoni perekoolis suhtlemisoskuste (aktiivne kuulamine ja selge eneseväljendus) õppimist on nii, et alati, kui ma ei ole täiuslik või teen halvasti, siis ma tean, et mul on tegelikult olemas ka veel parem võimalus. Isegi, kui see ei tulnud kohe mulle meelde või kui ma pole selles iga kord osav.