Sisukord
- Kui ese või harjumus pakub turvatunnet ja lohutust
- UUDISKIRI 2016/4
- Mida teha, kui laps ei taha kooli minna?
- Mida teha, kui laps kardab pimedust?
- Kuidas lapses pesemisharjumusi kujundada?
- Eesti isade lood
- Kuidas aidata last toime tulla lasteaia-ja koolipingetega?
- Drillimisest ei ole kasu
- Laps vastutab õppimise eest, lapsevanem õppimiseks vajalike tingimuste eest
- UUDISKIRI 2016/2
- Lapse toetamine kohanemisel lasteaiaga
- Mida teha, kui lapsed tülitsevad?
- Millised laste oskused on ohus liigse digistumise tõttu?
- Rahunemisvõte - abi küsimine
- Kes on peres kõige tähtsam?
- Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada
- Paha last ei ole olemas
- Millele keskenduda ja mida vältida peale lahkuminekut?
- Kuidas käituda, kui lapse käitumine sind vihastab?
- Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
- UUDISKIRI 2016/2
- Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
- Mida teha hääle tõstmise asemel?
- Kuidas toetada tagasihoidlikku last?
- 5 levinumat müüti teraapia kohta
- UUDISKIRI 2016/1
- "Aeg maha" tehnika, nurka panek ja "paha lapse tool" - on sellest kasu või kahju?
- Kuidas rääkida lapsele, kust lapsed tulevad?
- Miks laste küsitlemine ei anna tulemusi?
- Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
- Koolitused sel kevadel
- Mida teha, kui laps lööb?
- Mis on laste emotsionaalne väärkohtlemine?
- UUDISKIRI - TALV
- Lapse arengu ABC: teismeline
- Kuidas saada lapsega kontakti 10 minutiga?
- Registreeru 2016. a koolitustele
- Saage tuttavaks: Auli Andersalu-Targo
- KAMPAANIA "OLE KOHAL" ERI
- Kontakti kampaania "Ole kohal"
- Lapse arengu ABC: vanus 6-10
- Kuidas lahendada lastevahelisi tülisid?
- Saage tuttavaks: Nelly Randver
- 4 peamist paarisuhte rikkujat
- 13 nõuannet häbeliku lapse toetamiseks
- Kas su laps saab sind usaldada? 5 nõuannet
- 15 nõuannet, kui vanematel on erimeelsused laste kasvatamise osas
- 6 nõuannet, kui lapse tuba on pidevalt segamini
- UUDISKIRI SUVI 2015
- Lapse arengu ABC: vanus 3-6
Uued kursused
Huvitavat lugemist
Ben Furman
Tuntud Soome psühhiaatri Ben Furmani poolt välja töötatud meetod käsitleb kõiki probleeme kui teatud oskuste puudumist.
Veelgi enam – ta ütleb, et lastel polegi õigupoolest probleeme – nad lihtsalt pole teatud oskusi veel ära õppinud.
Nii algabki Oskuste Õppe meetodi järgi laste probleemide lahendamine sellest, et probleem sõnastatakse ümber oskustena. Kui probleem on oskusena sõnastatud, siis on lapsega uue oskuse omandamiseks vaja läbi teha rida samme, et laps ennast nii kindlalt tundma hakkaks, et suudaks uut oskust rakendada.
Need sammud on ülimalt olulised ja „Oskuste õppe käsiraamatu“ näol ongi tegemist väikese kuid põhjaliku konspektiga, mis need sammud näidetega illustreeritult ükshaaval ära kirjeldab.
Selline lähenemine muudab probleemidega tegelemise toredaks ja rahuldust pakkuvaks kogemuseks nii lapsele kui täiskasvanutele. (Väike Vanker)
Ilmumisaasta: 2016
Kirjastus: Väike Vanker
Arhiiv
Milline on hästi toimiv "päkapikukasvatus"?
Jõulude eel kuuleb aina enam päkapikujutte. Väikesed inimesed ja mõned suuredki sätivad aknale sussi või soki ja piiluvad sinna jõulude eel aina tihedamalt. Päkapikke kasutatakse ka laste kasvatamiseks ning võib öelda, et see on justkui päkapikukasvatus. „Päkapikk näeb nüüd, et sa siin jonnid ja hambaid ei pese. Ta räägib jõuluvanale ja siis äkki sa ei saagi kinke“. Sarnased ähvardused kipuvad üsna sageli vanemate huulilt lipsama. Mida „päkapik piilub“ hoiatustest arvata ja milline võiks olla hästi toimiv päkapikukasvatus? Järgnevalt mõned mõtted ja nipid.
Töö ja pereelu tasakaal
Sul on armas pere ja tore töö. Oma peret sa armastad ja tööd teed rõõmuga. Kõik oleks justkui hästi, ent viimasel ajal on sinu tööpäevad veninud aina pikemaks, sageli teed tööd ka kodus ning aina keerulisem on ka vabal ajal end välja lülitada tööalastest mõtetest. Pere või sõpradega koosolemine, hobid ja muud huvid on hakanud kõrvale jääma, sest sul on vaja tööasju teha. Lähedased teevad sulle seetõttu etteheiteid, sina tunned vaheldumisi süütunnet, abitust, ebaõiglust, mõistmatust ja väsimust. Samas muretsed oma tervise pärast, mis siit ja sealt aeg-ajalt tunda annab, tihedamini, kui peaks.
Kas tuleb tuttav ette? Kui jah, siis võiks ehk korraks aja maha võtta ja mõned olulised küsimused enda jaoks läbi mõtelda.
10 lapse kasvatamisega seonduvat müüti
Tutvustame teile järgmist 10 laste kasvatamisega seonduvat müüti. Teemadena tulevad vaatluse alla näiteks lahutus, kiitmine, lapsevanema suhted õpetajatega, lapse hirm ja veel mitmed teised. Müüte selgitavad Perekeskuse Sina ja Mina e-nõustajad. Müüte tutvustame teile veel ka järgmises uudiskirjas!
Kuidas lastega suheldes oma viha taltsutada
Siin teile lugemiseks väga sisukas ja praktiline artikkel, mille autoriks on Dr Laura Markham. See pärineb teadlikvanem.ee keskkonnast ja on jätkuks perekeskuse koolitaja Angela Jakobsoni poolt kirjutatud artiklile vihaga toimetuleku kohta. Käesoleva artikli lõpus on 14 praktilist nõuannet vihaga toimetulekuks, mida on võimalik kohe katsetama hakata.
Loe veelKoolitaja vastab: minu viimased avastused lapsevanematega töötades
Selles rubriigis tutvustame ükshaaval perekeskuse koolitajaid ja küsime nendelt ühe küsimuse, mille vastus võiks lapsevanematele olla huvitav ja abistav. Seekord vastab küsimusele koolitaja Meelike Saarna. Meelike on pereterapeut, perekeskuse lepinguline koolitaja ja lektor.
Loe veelUUDISKIRI SÜGIS 2014
Allikas: Shutterstock
SÜGIS 2014
Sügiseses uudiskirjas räägime tugevate tunnetega toimetulekust, laste psühhosomaatilistest haigustest ning tutvustame lapse kasvatamisega seotud müüte.
Angela Jakobson tutvustab meile tugevate tunnetega toimetuleku kaarte, mis on välja töötatud vanematele, kes soovivad oma lapse eneseregulatsiooni oskusi rikastada. See on sissejuhatav artikkel teemasse, järgmises uudiskirjades jätkame selle teema lahtiseletamist.
Teiseks teemaks on nn liiga tublide laste psühhosomaatilised haigused. Nende põhjustest ja olemusest kirjutab Ene Raudla.
Lisaks on Perekeskuse Sina ja Mina e-nõustajad lahti seletanud 10 laste kasvatamisega seotud müüti.
Perekeskuse koolitajatest tutvustame teile sel korral Anti Einpauli, kes räägib sellest, kuidas tema ennast pingeolukorras maha rahustab.
Head lugemist!
Kärt Vajakas
Perekeskus Sina ja Mina
Uudiskirja väljaandmist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.
Tugevate tunnetega toimetulek: turvalised viha väljendusviisid
Meie sisse mahub ära suur hulk erinevaid tundeid, nii positiivseid kui negatiivseid. Lapsed võivad jääda hätta oma intensiivsete negatiivsete tunnete väljendamisel, kuna puudu jääb elukogemusest, impulsikontrollist, frustratsioonitaluvusest, tunnetealasest sõnavarast ja probleemilahendusoskustest. Kõik eelpool nimetatud tegurid aitavad inimest oma viha väljendamisel turvalisel viisil.
Tubli laps ja psühhosomaatilised häired
Miks ütleme sageli oma lastele, et nad oleksid tublid?
Kas nad siis juba ei ole piisavalt? Lapsele seda öeldes eeldame, et praegu ei ole ta tubli. Kui asjad ei lähe hästi, lisavad vanemad: "Ma tean, et sa oled veel rohkemaks võimeline.”
10 lapse kasvatamisega seonduvat müüti
Tutvustame teile 10 laste kasvatamisega seonduvat müüti. Teemadena tulevad vaatluse alla näiteks jonn, manipuleerimine, varastamine, alkoholitarbimine ja veel mitmed teised. Müüte selgitavad Perekeskuse Sina ja Mina e-nõustajad. Müüte tutvustame teile ka järgmises uudiskirjas!
Koolitaja vastab: kuidas sina vanemana ennast pingeolukorras rahustad?
Selles rubriigis tutvustame ükshaaval perekeskuse koolitajaid ja küsime nendelt ühe küsimuse, mille vastus võiks lapsevanematele olla huvitav ja abistav. Seekord asub vastama koolitaja Anti Einpaul. Anti on Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja, samuti osaleb ta Kiusamisevaba kooli ja Hea Käitumise Mängu Eestisse toomise meeskondades. Lisaks jõuab ta olla veel ka muusik ja õhtujuht. Kahe tütre isa.
UUDISKIRI SUVI 2014
Allikas: Shutterstock
SUVI! 2014
Suvine uudiskiri puudutab kahte olulist väikelastega seotud teemat.
Esiteks tuleb vaatluse alla periood väikelaste arengus, mida on vahel nimetatud ka "kohutavate kaheaastaste" perioodiks ja mis tähendab lapse tungivat soovi hakata kõike ise tegema. Jesper Juul viitab sellele perioodile aga kui "iseseisvatele aastatele" ja selgitab, kuidas lapsevanemad selle muutusega võiksid kohaneda ja miks see oluline on. Toome ära Jesper Juuli poolt kirjutatud artikli eesti keeles.
Teiseks teemaks on beebide uni – seekord jagame emmedeklubi.ee videot, kus sel teemal vestleb meie koolitaja Kadri Järv-Mändoja.
Perekeskuse koolitajatest tutvustame teile sel korral Monika Soosaart, kes räägib lähemalt lapsega mängimisest.
Head lugemist!
Kärt Vajakas
Perekeskus Sina ja Mina
Uudiskirja väljaandmist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.
Kas lapsed peavad läbima nn kohutavate kaheaastaste etapi?
Enamus vanemaid küsib endalt: „Miks peavad minu lapsed läbima nn kohutavate kaheaastaste etapi?“ Vastus on: "Ei peagi!" See, mille nad läbivad, on loomulik areng. Kaheaastased lapsed arenevad täielikust sõltuvusest suurema iseseisvuse ja eraldunud isiksuse poole. Selle arengu eriliselt intensiivne periood on teise ja kolmanda eluaasta vahele ja järgmisena puberteedieas.
Loe veel
Video: kõik oluline beebide unest
Jagame teiega emmedeklubi ja perekool.ee koostöös valminud videot, kus Kadri Järv-Mändoja selgitab teiste oluliste küsimuste seas seda, milline on beebide uni, kuidas last magama panna ja kus laps veel võiks magada.
Koolitaja vastab: Kirjelda mõnda toredat mängu, mida lastega mängida
Selles rubriigis tutvustame ükshaaval perekeskuse koolitajaid ja küsime nendelt ühe küsimuse, mille vastus võiks lapsevanematele olla huvitav ja abistav. Teisena asub vastama koolitaja Monika Soosaar. Monika on Gordoni perekooli koolitaja ja Perekeskuse Sina ja Mina juhatuse liige, alustanud perekeskuse projektijuhina ning pidanud ka tegevjuhi ametit.
UUDISKIRI KEVAD 2014
Allikas: Internet
KEVAD 2014
Kevadisse uudiskirja oleme lisanud täiesti uue rubriigi, milles tutvustame perekeskuse koolitajaid ja palume neil vastata ühele küsimusele, mille vastus võiks anda inspiratsiooni kõikidele lapsevanematele. Esimesena võtab selles rubriigis sõna Kadri Järv-Mändoja. Lisaks sellele ka kaks praktilist artiklit lastekasvatamise teemal. Pille Murrik kirjutab teemal, mis on selle taga ja millised on ohud, kui laps on liiga tubli. Meelike Saarna avab oma artiklis ema ja väikelapse eraldumise küsimust, selgitades millal ja kuidas see võiks toimuda.
Head kevadist lugemist!
Kärt Vajakas
Perekeskus Sina ja Mina
Uudiskirja väljaandmist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.
Kas siin peres häid lapsi ka on?
Kõik me oleme oodanud jõuluvana ja paljudes peredes, kus vanematel on laste soovimatu käitumisega raske toime tulla, hingatakse advendiajal kergemalt, sest „päkapikud vaatavad“ ja „jõuluvana toob kinke vaid tublidele lastele“. Kui sageli me aga mõtleme, mis on tubli olemise hind?
Väikelaps ja ema: kui eraldi, kui koos?
Ema ja beebi väga lähedane seotus on loomulik. Ega emad ilmaasjata räägi, et „me jäime nüüd magama“, „me sõime kõhu täis“ jms – tunnetus on, nagu oldaks üks. Ka laps ei taju kogu esimese eluaasta jooksul, et ta on emast eraldi inimene. Ema on keegi, kes on olemas vaid tema jaoks; ema on keegi, kelleta justnagu poleks teda ennast, seetõttu tunneb laps ennast väga ebaturvaliselt, kui ema on eemal.
Koolitaja vastab: Missugune kasvatusteemaline raamat on sinu öökapil?
Uus rubriik! Selles rubriigis tutvustame ükshaaval perekeskuse koolitajaid ja küsime nendelt ühe küsimuse. Esimesena asub vastama koolitaja Kadri Järv-Mändoja. Kadri omab pikaajalist töökogemust lapsevanemate koolitaja, pereterapeudi ning koolipsühholoogina. Kadri nõuandeid lastele piiride seadmisel saab lugeda ja jälgida eelmisel aastal ilmunud e-koolitusest.