Sisukord
Uued kursused
Huvitavat lugemist
Ben Furman
Tuntud Soome psühhiaatri Ben Furmani poolt välja töötatud meetod käsitleb kõiki probleeme kui teatud oskuste puudumist.
Veelgi enam – ta ütleb, et lastel polegi õigupoolest probleeme – nad lihtsalt pole teatud oskusi veel ära õppinud.
Nii algabki Oskuste Õppe meetodi järgi laste probleemide lahendamine sellest, et probleem sõnastatakse ümber oskustena. Kui probleem on oskusena sõnastatud, siis on lapsega uue oskuse omandamiseks vaja läbi teha rida samme, et laps ennast nii kindlalt tundma hakkaks, et suudaks uut oskust rakendada.
Need sammud on ülimalt olulised ja „Oskuste õppe käsiraamatu“ näol ongi tegemist väikese kuid põhjaliku konspektiga, mis need sammud näidetega illustreeritult ükshaaval ära kirjeldab.
Selline lähenemine muudab probleemidega tegelemise toredaks ja rahuldust pakkuvaks kogemuseks nii lapsele kui täiskasvanutele. (Väike Vanker)
Ilmumisaasta: 2016
Kirjastus: Väike Vanker
Arhiiv
Millist tuge vajavad rasedad ja väikelapse vanemad?
Palusime anda kahel perekoolis lühiloengu läbiviinud koolitajal anda oma hinnang sellele, millist teadmist või tuge vajaks antud sihtgrupp?
Informeerivad loengud võiksid olla kättesaadavad siis, kui naine ootab last või veel parem oleks nendel osaleda enne rasedust, kuna siis saab ta tõesti võtta aega, et pühenduda oma hoiakute kujundadamisele. Hoiakute kujundamine on eriti oluline enne esimese lapse sündi. Kui ema tahab õppida, kuidas oma lapsega suhelda, siis see peaks toimuma kas enne sünnitust või siis hiljem, kui laps on juba lasteaias, aga mitte siis, kui laps on veel imik. Saan aru, kui imiku emal on vahel vaja tunnikeseks ära minna, et lõõgastuda, kuid tegelikult peab ema enne lapse kolmeaastaseks saamist olema kogu aeg lapse lähedal. See tähendab seda, et ei saa võtta aega selleks, et õppida.
Kui vanem tuleb koolitusele koos lapsega, siis on sellest vanemale vähe kasu. Kuni kolmeaastaseks saamiseni peaks laps olema täie tähelepanu all, sest kui ta tajub, et ema ei ole tema päralt, siis hakkab ta seda tähelepanu nõudma. Kuna loengutel on tihti koos palju täiskasvanuid ja lapsi, siis võime endalt küsida, kas meil on õigus panna need lapsed sellesse olukorda, kus ema ei saa anda neile täit tähelepanu?
Hea oleks, kui iga paar enne esimese lapse sündi mõistaks, et kooselu on keeruline protsess, mõjutajaid on palju. Ikka ja alati on küsimus selles, kui palju ja mil moel ollakse nõus teineteisega kohanduma, teineteist aktsepteerima sellisena, nagu ollakse. Suhte arenguloogika on selline, et alles siis, kui armumise, suhte ning partneri idealiseerimise aeg mööda saab, saab võimalikuks tõeline, realistlik suhe. Kui laps sünnib paarile enne, kui suhe on jõudnud paika loksuda, võib muutuste pinget koguneda liiga palju ja suhe on veel liialt õhuke, et sellele vastu pidada. Tihti on nähtav, et laste sündides ei osata ühitada laste eest hoolitsemist suhte eest hoolitsemisega. Ent kui paarisuhe ei toimi, ei toimi ka pere tervikuna.
Meelike Saarna
Pereterapeut, Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja