Mõttetera

"Pole olemas täiuslikke vanemaid ega täiuslikke lapsi, kuid on piisavalt täiuslikke hetki sel teel." - Dave Willis


Miks tulla Gordoni Perekooli

Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Kontaktandmed

MTÜ Perekoolitusühing
Sina ja Mina

Lastekodu 6a (III korrus)
(kollane 3-kordne maja,
fonolukk nr.19)
Tallinn 10113
Tel: 6 816 570
perekeskus at sinamina dot ee 
Reg.nr: 80208192
Koolitusluba: 5850 HTM
a/a: SEB IBAN
EE571010220039801011 

 

Saage tuttavaks: Ene Raudla ja rahuliku uinumise nõuanded

12. juuni 2015 | Kärt Vajakas

Selles rubriigis tutvustame teile perekeskuse koolitajaid ning palume neil tuua ära konkreetsednõuanded mõnel lapse kasvatamisega seotud teemal. Seekord vastab küsimusele koolitaja Ene Raudla, Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja, kliiniline psühholoog ja pereterapeut.

 

Kuidas jõudsid lapsevanemate koolitamise ja nõustamise valdkonda?

Töötades  kliinilise psühholoogi ja pereterapeudina hakkasin märkama, et ma räägin lapsevanematele  ühte ja sama juttu, kui probleem puudutab lapsi ja nendega toimetulekut.

Jõudsin arusaamiseni, et miks tegeleda tagajärgedega, kui neid on võimalik ennetada.

Laps ei ole miniatuurne täiskasvanu ja sellepärast on lapsega suhtlemisel vajalik arvestada ja  mõista tema arusaamisi ja tundeid. Oluline lapsega suhtlemisel on usaldusliku suhte loomine, et suhted lapsega oleksid lähedased ja nauditavad. Lapsed ei hakka meid enne kuulama, kui meie oleme neid kuulanud.

Lapsevanemana toimime paremini siis, kui paarisuhe on korras. Olen ka PREP paarisuhte koolitaja ja paaride nõustaja.

Paarisuhte mittetoimimise korral  hakatakse sageli üksteist süüdistama  ja mõttetuid seletusi otsima. Süüdlase otsimise asemel võiksime endalt küsida: „Mis on see, mis meie suhtes enam ei toimi? Mida mina saan selleks teha, et olukord muutuks?”

Seega peab kumbki osapool paarisuhtes endalt küsima: “Mil viisil mina sellesse panustan?”

 

ENE RAHULIKU UINUMISE NÕUANDED:

Arvuti või nutitelefoniga tegelemine ei lase lapsel magama jääda

Nutiseadmest kiirguv valgus annab meie ajule signaali, mille tulemusena väheneb melatoniin. Lapsed on küll väsinud, kuid uinuda on raske.

Lapsele tuleks selgitada, et uni on meie elus väga tähtis. Und aitab korraldada meie peaaju.

Vanem võiks lapsele näidata ka ajupilti ja seejuures lisada:Aju on väga keerulise ehitusega, selles on palju osi, igaühel oma ülesanne. Ajus on üks osa, mille nimi on vaheaju ja selles asub käbikeha. Käbikeha ülesanne on suurendada und esile kutsuva hormooni melatoniini tootmist täpselt siis, kui meil seda tarvis läheb. Une ajal eritub ajus kasvuhormoon ja melatoniin. Lapsed kasvavad magades. Melatoniin aitab magada jääda”.

Kui oleme selgitanud, siis võime edaspidi õhtuti lapsele öelda, et sinu aju hakkab nüüd magamamineku toimetusteks ette valmistuma. Aitame teda, et tal kergem oleks. Lapsevanem aitab lapsel enne magamaminekut igaõhtuste rituaalide toimetamisel.

 

Lapse kasvatamisel ja nii ka magamaminekul on oluline: rutiin, rutiin, rutiin

See aitab kujundada harjumusi. Igal vanemal on kindlasti omad rituaalid, mis hästi on toiminud. Järgida neid seni, kuni laps on omandanud magamajäämise oskuse. Näiteks kui kell on  õhtul kaheksa, siis hakkab laps juba ise vaikselt magamamineku ettevalmistusi tegema. Esimene märguanne on selleks kindlasti unine olek. Siis võib lapsele öelda: „Uni tahab tulla. Aitame tal ilusti magama jääda”. Nii aitab laps justkui  unel magama jääda.

 

Aita lapsel oma bioloogilist kella paika seada

Enne uinumist kasuta hämaramaid tulesid ja vähem valgust, aeglaseid ja rahulikke rutiinseid tegevusi.

Nii aitame lapse kehal mõista, et uneaeg hakkab saabuma. Kui saame lapse seitsme ajal pesema, poole kaheksaks voodisse unejutte kuulama ning kustutame  tuled kaheksa  paiku, on lapsel märksa kergem uinuda kui olukorras, kus talle poole üheksa  paiku lihtsalt pidžaama selga topime ja tuled kustutame.

Võtmesõnaks on ka haigutuste ja muude uniseks muutumise märkide jälgimine. Kui tundub, et laps muutub hüperaktiivseks, hakkab ta keha adrenaliini tootma ning lapse voodissesaamine muutub järjest raskemaks.

 

Magama jäämise oskus on oluline oskus nagu paljud teisedki oskused, mis vajavad  harjutamist

Ütle lapsele, kui uhke oled selle üle, et ta õpib ise magama jääma. Öelda lapsele: „Sa saidki sellega hakkama. Ise jäid magama! Kui vahva!”.

Kui ei õnnestunud, siis võib öelda: „No pole midagi, sa ju alles harjutad magamajäämist. Homme proovime uuesti”.

Lapsevanemalt nõuab see järjekindlust ja vankumatut usku, et tema laps õpib magama.

 

Abiks mänguloomad

Vanem võiks etendada olukordi ka mänguloomade abil: kui uhked on loomavanemad oma laste üle, kui nad oskavad magama jääda. Kui on koduloomad, siis võib näiteid ka nende kohta tuua. Kui on kaisuloomake, siis öelda lapsele, et ka sinu kaisukas on väga uhke sinu üle. Sa saidki sellega hakkama! Hurraaa!!

 

Laps vajab vanemaga koosolemist

Pea meeles ka, et pakuksid päevasel ajal talle palju füüsilist lähedust ja mõnusaid ühiseid hetki, et aidata tal öiseks üksiolekuks valmistuda.