Hea kontakt lapsega muudab vanemaks olemise lihtsamaks

Ilmselt on paljud vanemad märganud, et kui enda elu muutub kiireks ja pingeliseks, siis muutub ka kodune õhkkond ärevamaks. Enamasti on lapsed need, kes ei anna enam asu, ei taha teha koostööd, virisevad ja vinguvad. Mis võib olla lapse muutunud käitumise taga?

Üks põhjus on kindlasti see, et vanematena ei ole meil pingelisel eluetapil jaksu olla lapse jaoks tõeliselt kohal – vaadata talle silma, kuulata tema jutuvada, mõelda kaasa. Oleme haaratud oma mõtetest või tegemistest ja ei märka nautida ühiseid väikeseid hetki ning jagada erinevaid tundeid. Lapsed aga vajavad oma vanemaga head kontakti. Kui see side vanemapoolsete pingete tõttu katkeb, siis annavad nad muutunud tujude ja käitumistega sellest märku.

Kõik saab alguse elu esimestel aastatel, kui lapsel tekib tema eest hoolitsevate täiskasvanutega kiindumussuhe. Kiindumussuhte kujunemise üheks aluseks on just seesama kontakt – silma vaatamised, puudutused, kallistused, naeratused, vestlused. See on lapse jaoks nagu vundament, mis aitab tal tulevikus luua lähedasi suhteid, endast hoolida, teisi mõista ja kasvada õnnelikuks inimeseks. Kiindumussuhe saab tekkida ka õdede ja vendadega, aga olulisem on just täiskasvanute osalus.

Mida väiksem on laps, seda sagedamini ta kontakti vajab ja selle olemasolu kontrollib. Näiteks võib väikelaps sulle aeg-ajalt sülle ronida või lihtsalt pai teha. Kui sa talle siis otsa vaatad, teda kallistad ja naeratad, siis saab laps  kinnitust, et oled tema jaoks olemas ning ta saab rahulikult oma tegemisi jätkata.

Lapse vanemaks saades on kontakt ja lähedus jätkuvalt olulised. Kuigi teismeline võib välja näidata, et ta kallistustest ei hooli, siis tegelikkuses on õigel ajal ja õiges kohas tehtud kalli tema jaoks olulised. Samuti vajab laps, et vanem oskaks teda tõesti kuulata ja tunneks tema tegemiste vastu siirast huvi. Uuringud näitavad, et hea suhe ja kontakt vanemaga aitab vähendada eakaaslaste negatiivset mõju noore käitumisele, mistõttu esineb vähem ka erinevaid riskikäitumisi.

                                                                                                                      Allikas: Internet

Kui kontakt lapse ja vanema vahel on hea, siis on vanemal kergem olla lapsevanem, sest laps on koostöövalmim ja mõjutatavam. Järgnevalt mõned nipid, kuidas kontakti hoida või taas luua:

• Aega ei ole kunagi piisavalt. Kui endale teadvustada, et laps vajab kontakti, siis pole raske seda hetke leida. See ei tähenda pikki tunde ega ka ülipõnevaid ühistegevusi, väljasõite või puhkusereise, vaid väikeseid koos olemise momente, mil oled  lapsega suheldes temast huvitatud, avatud ja siiras. Vaatad lapsele otsa ja mõtledki, et mida sinu järeltulija mõelda ja tunda võib. Üritad justkui läbi lapse silmade vaadata. Näiteks, kui laps mängib, siis mine aeg ajalt tema juurde, tee talle pai ja uuri, kuidas tal läheb. Võid ka korraks tema tegemisi tagasi peegeldada ja öelda näiteks „Sul on vist põnev mäng pooleli“. Seejärel saad oma toimetamisi edasi toimetada.
• Koos lapsega mängimine. Uuri, mida sinu laps kõige rohkem mängida soovib ja paku ennast talle seltsiliseks. Vahel võid ka ise tegevusi pakkuda. Näiteks, kui sa tunned, et ei jaksa mürada või palli mängida,  siis kutsu laps lauamänge mängima, koos joonistama, raamatut lugema või kasvõi taevast pilvi vaatama.  Kui sa teed seda nii, et vahepeal oma telefoni või televiisori poole vaatama ei pea, siis on see tõeliselt väärtuslik aeg teie mõlema jaoks.
• Kuula oma last. Leia aega temaga maailma asjadest vestelda. Näiteks meeldib vahel lastele  autos olles rääkida ja erinevaid asju küsida. Vahel võib jututeemaks olla ka mõni raadiost tulev muusikapala või uudis. Kuula lapse mõtteid ja kasuta tagasi peegeldamist. Näiteks „Sulle meeldib see lugu, sest selle järgi on tore hüpata“. Peale kuulamist räägi ka oma mõtetest ja tunnetest.
• Pea oluliseks lahkumineku ja kohtumise kallistusi. See loob endale mõnusa tunde ja ka sinu laps oskab neid nautida. Ja ära unusta, et kallistusi vajavad ka teismelised. Kui oled kallide traditsiooni juba maast madalast sisse viinud, siis pole seda hiljem raske ka elus hoida.
• Kui sul on väga kiired ajad ja tunned, et tempo kasvab nii sinu kui ka laste jaoks üle pea, siis ütle seda ka oma perele. Näiteks: „Mul on viimasel ajal nii palju tegemisi olnud ja ma märkan, et mul on teie jaoks vähe aega jäänud. Olen vist selle pärast viimasel ajal ka tujust ära olnud“. Lastel ja tervel perel on hea teada, kuidas sa ennast tunned ja mis sinuga toimub ja nii saad ehk ka ennast kiirustamise tsüklist välja aidata.
• Vahel on siiski ka tegemisi, mida ei saa katkestada. Näiteks teed just süüa ja ei saa lapsega mängima minna, kuigi ta sind kutsub. Või on sul vaja järgmiseks päevaks mõni töö lõpetada. Ka seda võiks lapsele selgelt öelda. Näiteks vaatad talle silma ja ütled „Ma pean selle töö siin ära lõpetama. Mul on seda homme väga vaja. Mul on hetkel kiire. Ma näen, et sa tahad väga  mängida. Ma teen oma töö ära ja siis mängime“. 

Lapsed kasvavad väga kiiresti suureks. Seda on märganud ilmselt iga lapsevanem. Ärgem siis seda unustagem ja leidkem aega olla koos ning üksteisega neid hetki jagada. Nii on ka lastel üks virisemise ja nutu põhjus vähem.

Kadri Järv-Mändoja
Perekeskuse Sina ja Mina koolitaja, pereterapeut

Kadri viib sel kevadel läbi lühiloengut une ja sõltuvuste teemal ning grupinõustamist lapse jonni teemal. 
Lisainfo aadressil: http://www.sinamina.ee/ee/koolitused/