Sisukord
- Kui ese või harjumus pakub turvatunnet ja lohutust
- UUDISKIRI 2016/4
- Mida teha, kui laps ei taha kooli minna?
- Mida teha, kui laps kardab pimedust?
- Kuidas lapses pesemisharjumusi kujundada?
- Eesti isade lood
- Kuidas aidata last toime tulla lasteaia-ja koolipingetega?
- Drillimisest ei ole kasu
- Laps vastutab õppimise eest, lapsevanem õppimiseks vajalike tingimuste eest
- UUDISKIRI 2016/2
- Lapse toetamine kohanemisel lasteaiaga
- Mida teha, kui lapsed tülitsevad?
- Millised laste oskused on ohus liigse digistumise tõttu?
- Rahunemisvõte - abi küsimine
- Kes on peres kõige tähtsam?
- Mida teha, kui ei jaksa rüblikuga sammu pidada
- Paha last ei ole olemas
- Millele keskenduda ja mida vältida peale lahkuminekut?
- Kuidas käituda, kui lapse käitumine sind vihastab?
- Miks on hea, kui laps vaidleb vastu?
- UUDISKIRI 2016/2
- Kuidas seada piire ilma karistamiseta?
- Mida teha hääle tõstmise asemel?
- Kuidas toetada tagasihoidlikku last?
- 5 levinumat müüti teraapia kohta
- UUDISKIRI 2016/1
- "Aeg maha" tehnika, nurka panek ja "paha lapse tool" - on sellest kasu või kahju?
- Kuidas rääkida lapsele, kust lapsed tulevad?
- Miks laste küsitlemine ei anna tulemusi?
- Kuidas kasvatada last, kes teistega arvestab?
- Koolitused sel kevadel
- Mida teha, kui laps lööb?
- Mis on laste emotsionaalne väärkohtlemine?
- UUDISKIRI - TALV
- Lapse arengu ABC: teismeline
- Kuidas saada lapsega kontakti 10 minutiga?
- Registreeru 2016. a koolitustele
- Saage tuttavaks: Auli Andersalu-Targo
- KAMPAANIA "OLE KOHAL" ERI
- Kontakti kampaania "Ole kohal"
- Lapse arengu ABC: vanus 6-10
- Kuidas lahendada lastevahelisi tülisid?
- Saage tuttavaks: Nelly Randver
- 4 peamist paarisuhte rikkujat
- 13 nõuannet häbeliku lapse toetamiseks
- Kas su laps saab sind usaldada? 5 nõuannet
- 15 nõuannet, kui vanematel on erimeelsused laste kasvatamise osas
- 6 nõuannet, kui lapse tuba on pidevalt segamini
- UUDISKIRI SUVI 2015
- Lapse arengu ABC: vanus 3-6
Uued kursused
Huvitavat lugemist
Ben Furman
Tuntud Soome psühhiaatri Ben Furmani poolt välja töötatud meetod käsitleb kõiki probleeme kui teatud oskuste puudumist.
Veelgi enam – ta ütleb, et lastel polegi õigupoolest probleeme – nad lihtsalt pole teatud oskusi veel ära õppinud.
Nii algabki Oskuste Õppe meetodi järgi laste probleemide lahendamine sellest, et probleem sõnastatakse ümber oskustena. Kui probleem on oskusena sõnastatud, siis on lapsega uue oskuse omandamiseks vaja läbi teha rida samme, et laps ennast nii kindlalt tundma hakkaks, et suudaks uut oskust rakendada.
Need sammud on ülimalt olulised ja „Oskuste õppe käsiraamatu“ näol ongi tegemist väikese kuid põhjaliku konspektiga, mis need sammud näidetega illustreeritult ükshaaval ära kirjeldab.
Selline lähenemine muudab probleemidega tegelemise toredaks ja rahuldust pakkuvaks kogemuseks nii lapsele kui täiskasvanutele. (Väike Vanker)
Ilmumisaasta: 2016
Kirjastus: Väike Vanker
Arhiiv
UUDISKIRI 2016/2
Seekordses uudiskirjas:
- Lapse toetamine kohanemisel lasteaiaga
- Rahunemisvõte - abi küsimine
- Millised laste oskused on ohus liigse digistumise tõttu?
- Mida teha, kui lapsed tülitsevad?
Head lugemist!
Lapse toetamine kohanemisel lasteaiaga
Arengupsühholoogid leiavad, et umbes kolm esimest eluaastat ei vaja laps suurt seltskonda ega sotsialiseerimist. Lapsele piisab talle kõige lähematest pereliikmetest ja turvalisest kodusest keskkonnast, et areneda, küpseda ja kasvada. Seega ei ole ühegi väikelapse vajadus käia lasteaias. See on tingitud adekvaatsetest elulistest teguritest / vanemate otsustest. Kindlasti on iga muutus lapsele raske, inimlikult vajame kõik stabiilsust ja turvatunnet ning kohanemine muutusega võtab omajagu aega, kellel vähem, kellel kauem- sõltuvalt isiksuse eripäradest (temperament), tugivõrgustikust enda ümber ja teistest aspektidest.
Mida teha, kui lapsed tülitsevad?
Õdede-vendade tülid käivad mitmelapselise pere elu juurde. Kergemaid nääkluseid suudavad lapsed sageli ise lahendada, kui neile selleks aega ja võimalust anda. Seega ära sekku iga väiksema tüli lahendamisse, vaid jälgi eemalt, kuidas olukord laabub. Kui aga tunded keevad üle ja tüli läheb suuremaks, siis tuleb sul sekkuda.
Loe veel
Millised laste oskused on ohus liigse digistumise tõttu?
Alustaks positiivsega, - digimaailmas toimetamine on tänapäeva lastele iseenesestmõistetav ja loomulik ning välja saab tuua palju positiivset:
- Arvutimänge mängides arenevad lapse visuaal-ruumilised võimed, strateegiline mõtlemine ja probleemide lahendamise oskus, suurenevad loovus ja koostööoskus (laps suhtleb mängides ja hiljem sõpradega mängust rääkides);
- Areneb enesedistsipliin ja iseseisvus - mängus tuleb järgida reegleid;
- Mängud võivad soodustada huvi side- ja infotehnoloogia vastu, mis võib tulevikus saada määravaks noore karjäärivalikul;
- Toetatud on võõrkeeleõpe;
- Info on kiirelt kättesaadav - guugeldamine, wikipeedia jt allikad;
- Õppimine on tõhusam (koosõppimine grupis), põnevam ja kaasav (interaktiivsed õpivahendid, keskkonnad koolis kasutamiseks);
- Toetus sotsiaalmeedias - kiire tagasiside ja toetus sõpradelt/tuttavatelt.
Rahunemisvõte - abi küsimine
Kuidas õpetada lastele rahunemisvõtteid? Üks võte on näiteks "abi küsimine".
Kes on peres kõige tähtsam?
See on üks oluline küsimus, mille iga vanem võiks enda jaoks lahti mõtestada. Kuigi kontakt lapsega on oluline, siis vanem peab jaksama seda lapsele pakkuda. Seega olen MINA vanemana olulisim pereliige. Mina vastutan, et oleksin heas vormis, sest ma vastutan ju ka lapse vajaduste eest. Väga raske on olla lapse jaoks kohal, kui ma olen kõigest tüdinenud või üle ujutatud oma muremõtetest. Ja isegi, kui ma arvan, et ma olen kohal, siis laps saab aru, et ma seda tegelikult ei ole. Minu 4-aastane poeg ütles mulle „Emme, mulle ei meeldi, et sa ei vaata mulle otsa, kui ma sinuga räägin ja sind puudutan. Mina ju tahan ka rääkida oma asju“. See oli tõeliselt raske hetk mu jaoks. Lapsele ei saa kohalolekut teeselda ja kõige keerulisem on vist see, et me võime vanemana teada, kui tähtis on lapsele otsa vaadata ja tõesti tema vastu huvi tunda, kuid hetkedel, mil meil on oma "tass tühi", ei märka me seda, et me sageli vaid „mängime“ kohal olemist.