AKTUAALNE

Laste probleemne käitumine, koolikiusamine, sõltuvusainete tarvitamine, pinnapealsed suhted jne on endiselt väga aktuaalsed teemad Eesti ühiskonnas. Uurimused ja statistika kinnitavad, et olukord on viimaste aastate jooksul küll mõnevõrra paranenud (majanduskasv, tööpuuduse langus jne), kuid siiski on veel väga pikk tee minna.

Tänastel täiskasvanutel on väga raske end ette kujutada kaasaegse lapsena, sest see, mida pakuvad lapsele tänav, sõbrad ja meedia, on võrreldamatult peibutavam ja ohtlikum kui praeguste isade-emade lapsepõlves. Kõik see, mida me täna näeme oma lastes ja mis peegeldub statistilises numbrites, on aga suurel määral meie endi peegelpilt. Lapsed ei suuda kontsentreeruda, nad ei püsi paigal, hommikul vajavad nad erguteid ja õhtul rahusteid, nad ei vaata otsa, ja nad ei taju, et me neid tegelikult armastame.

Oluline on teadvustada, et lapsevanem on lapse põhiline mõjutaja ja eeskuju. Vanema käitumismustrites ja suhtlemises lastega (loe: laste “kasvatamises”) on sageli kinni laste enesehinnang, otsustusvõime, loovus ja ka oskus olla õnnelik ja iseendaga rahul. Lapse vildakas käitumine on selge märk sellest, et tema maailmakäsitlus on paigast ära ning ta vajab eelkõige oma vanemate ja teiste täiskasvanute tuge, et seda uuesti paika nihutada.

NUMBRID STATISTIKAST

1. ca 30% 11-15 aastastest lastest veedavad peale koolipäeva 4h või enam teleri ees (HBSC, 2005);

2. Iga kolmas teismeline on depressioonis, iga neljas on mõelnud enesetapule. (Eesti-Rootsi Suitsiduloogia Instituut, 2005)

3. Keskmiselt 45% 11-15 aastastest põhikooli õpilastest on kogenud koolikiusamist (HBSC, 2005)

4. Lahutuste % Eestis on üle 50 (Statistikaamet, 2005)

5. 35% Eesti lastest elab allpool elatusmiinimumi. (Sotsaalministeerium, 2006)

6. Vanemad (isa ja ema kokku) veedavad oma lastega (v.a väikelastega) tööpäevas keskmiselt 2-3 tundi. See koosneb enamasti “kohustuslikust” programmist: hommikune ärkamine, lasteaeda ja kooliminek, koolist koju tulek, trenni ja muusikakooli ja mujale viimine, õhtusöök, õppimine või õppimise kontrollimine, teleka ees viibimine, magamaminek. Lapse teismeliseks saades väheneb see aeg iga aastaga veelgi. Alguses lapsed ootavad nädalavahetusi, aga hiljem nad enam väga ei oota ja ei looda. (Lapsevanema statistika, 2006)