Mul on tütar 8 aastane, käib esimeses klassis.Suur mure on tema käitumine.Laps on väga võimukas, valetab ja vassib nagu mõni täiskasvanud inimene. Vaatab sulle ausate silmadega otsa valetab nii, et jääb lõpuks ise ka uskuma. Sõna ei taha üldse kuulata. Kui natukenegi riidled, siis on kohe jutt, et sa ei armasta mind ja sellepärast sa mind keeladki. Peale kooli koju koju ei tule. Kui kool lõpeb kl 13:00 ja kooli tee on meil 5 min. Siis meie preili jõuab koju 19-mne paiku.Olen talle seletanud , et ma muretsen ta pärast ja et peale kooli võiks koju tulla ja ära õppida ning siis külla minna kui tal soovi on. Kahjuks pole minu seletamisest mingit kasu. Õhtul lubab, et jah ma tulen koolist koju ja siis lähen.... Peale kooli sama trall, last ei kuskil. Õppida talle ka ei meeldi, sõbranna on tal iga päev uus...
probleeme on kuhjaga - kõik on süüdi tema on vaene kannataja. Mina olen väga kurb ja ei oska enam midagi teha. Olen proovinud igasuguseid nippe. Kui aitab siis max nädalaks. Peale seda on jälle kõik pahad.
Kas keegi oskaks nõu anda mida küll teha?
Räägite ilmselt tõsisest murest. Kirjeldatud on mitmeid tugevaid tundeid, näib et olete lapse peale väga vihane. On hea, kui väljendame lastele oma tundeid, kuid nad usuvad vaid neid, mis on tõelised. Kui olete vihane ja ütlete samas lapsele, et ma kardan, siis ta lõpuks eriti aru ei saagi, mida te tahate talle öelda. Et mõista, miks õieti laps koju tulla ei taha, on tarvis temaga jutupeale saada, kuulata teda nii, et ta saaks rääkida, nagu asjad on. Tal võib olla tõsi taga tundega, et teda keegi ei armasta. See on tema tunne, oluline on seda aktsepeerida ja püüda edasi kuulata, miks ja kuidas selline tunne tekkinud on. Laste tugevaid tundeid on vanematel vahel raske vastu võtta, sest kiiresti tekib süütunne- mida olen ma teinud valesti? Ja selle leevenduseks hakkab vanem parem pahandama ning lapselt lubadusi võtma. Probleemi aga selline mudel senini teil lahendanud pole.
Kuna olete kujunenud olukorras juba väga ärritunud, siis võiks olla mõistlik kasutada lastepsühholoogi või psühhoterapeudi abi. Riigidki vajavad vahel suhete klaarimiseks vahendajaid, miks mitte siis kasutada spetsialistide oskusi, et pinged peresuhetes lahti harutatud saaksid.
