Tere!
Olen hetkel üsna keerulises olukorras. Nimelt, olen hetkel 2 aastase lapsega lapsehoolduspuhkusel; eelmisel kuul oli kindel plaan tagasi tööle minna ja saigi käidud tööjuures rääkimas ja avaldus kirjutatud (teatasin siis kuu aega ette, et ka mu asendajal oleks aega uus töö leida). Nüüd, alates septembri viimasest nädalast peangi jälle tööga alustama. Suure üllatusena sain paar päeva tagasi teada, et ootan uut beebit.Loomulikult lõi see kõik plaanid nüüd pisut kõikuma. Minu dilemma hetkel seisneb selles, et kas siiski minna tööle ja esialgu mitte midagi neile seal öelda- esimestel kuudel ju asi ikka kriitilisem või mismoodi oleks nüüd üldse õigem käituda- ka sünnitushüvitise jms seisukohast? Kuna mul juba on avaldus tööle tagasi minekuks tehtud, siis nüüd öelda et ma siiski ei tule, poleks ju ka miskitmoodi õige ja ma isegi ei tea, kas niimoodi oleks võimalik. Kas mul siiski oleks kasulik olla tööl, kuni nüüd uus laps sünnib? Lihtsalt endale kuidagi jääb paha tunne sellest, et lähen rasedana tagasi tööle, ehkki mul avalduse tegemise päeval polnud aimugi sellest.
Tänan ette juba abi eest!
Olete sattunud keerukasse olukorda, sest uus rasedus tuli ootamatult ning vana tööandja ootab teid tööle tagasi. Tasub läbi mõelda mitu varianti. Võite jätkata lapsehoolduspuhkust, sest see õigus on teil kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Rahaline osa sõltub sellest, kas laste vahe tuleb kaks ja pool aastat või rohkem.
Riik toetab laste järjestikust sündi, aga laste vanusevahe peab olema alla kahe ja poole aasta. Sel juhul on võimalik olukord, kus lapsehoolduspuhkuselt minnakse kohe rasedus-sünnituspuhkusele ja naine ei pea vahepeal tööle minema. Lapsehoolduspuhkusel viibiv naine, kes soovib võtta uut rasedus- ja sünnituspuhkust ning saada selle eest sünnitushüvitist, peab lapsehoolduspuhkuse katkestama. Selleks tuleb esitada tööandjale avaldus lapsehoolduspuhkuse katkestamiseks. Märkides avaldusele lapsehoolduspuhkuse lõpetamise kuupäevaks rasedus- ja sünnituspuhkuse alguskuupäevale eelneva päeva, ei pea naine vahepeal tööle minema. Vanemahüvitist makstakse sel juhul samas suuruses kui esimese lapse puhul.
Kui laste vahe on suurem kui kaks ja pool aastat on rahaline olukord teine. Vanemahüvitis arvutatakse hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulude järgi. Kui vanemahüvitise saamise õigus tekib 2013. aastal, siis arvestatakse 2012.a sissetulekuid. Kui vanem ei töötanud hüvitisele õiguse tekkimisele eelnenud aastal (näiteks sai vanemahüvitist esimese lapsega), siis makstakse vanemahüvitist miinimumsummas s.o 2012.aastal 278,02 eurot. Aga kui vanem nimetatud aastal töötas, näiteks kasvõi 6 kuud, siis on vanemahüvitise arvutamise aluseks 6 kuu sissetulek, mis jagatakse kaheteistkümnega, et arvutada ühe kuu keskmine sissetulek. Kui vanema keskmine sissetulek jääb alla alampalga, makstakse vanemahüvitist alampalga määras, s.o 2012.aastal 290 eurot. Sünnitushüvitise maksmisel arvestatakse samuti eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.
Soovitan võimalusel tööandjaga ausalt ja varjamata rääkida. Arvan, et ei maksaks ka tööandjat panna keerulisse olukorda, varsti on teie kohale vaja taas asendajat. Jäädes ausaks on lihtsam leida lahendus teie võimalikule ajutisele tööl viibimise ajale.
