|
kummi
Külaline
|
|
Postitatud 09.08.2005 kell 14:08
|
Minu poeg oli 4 kui sündis väike õde. Kui tütar oli umbes poole aastane, siis ostis mees talle suure nuku veel suurema karbi sees, kus olid ka titaasjad. Mees tõi selle koju ja 4 aastane poeg hakkas sellega üliintensiivselt mängima. Tita sellest ei huvitunud ja meil oli hea meel, et talle see nukk meeldis. Ühesõnaga ta võttis selle nuku endale, rääkis kõigile, et issi tõi selle talle, pani nukule nime ja tassis nukut igal poole endaga kaasas. Näiteks läksime restorani sööma ja tal oli suur nukk kaasas ja pidi istuma laua peal. See oli üsna veider. Ta pesi nukku enne magama panekut ja pani enda kõrvale magama. Umbes 3 kuu pärast oli ta tüdinenud ja nüüd ehk ei mäleta ta ka enam seda, et tal nukk oli ja mis ta selle nuku nimeks pani.
Usun, et see nukk aitas tal üle saada suurest emme puudusest ja armukadedusest õe suhtes.
|
|
