Registreeru koolitusele

Liitu uudiskirjaga


Foorum :: Kool ja lasteaed :: Lõunauni

Mures ema
Külaline
Postitatud 04.09.2016 kell 15:49
Tere! Meie peres kasvab 2a ja 3k laps. Mure seisneb lõunaunes. Oleme paika pannud oma kindla päevakava, mis ühtib lasteaia omaga. Äratus on tavalistelt 6.45-7. Sellele järgneb pesemine, hommikusöök. Kui on lasteaia päev siis lähme lasteaeda, kodus olles mängime, käime õues. Umbes kella 12 paiku on lõunasöök. Peale seda peaks tulema uneaeg, nii nagu lasteaias. Viimasel ajal võtab magama jäämine aega 1,5-2h. Laps lihtsalt ei püsi voodis, tahab mängida jne (mänguasjad va kaisuloom, paneme ära). raadiod, telerid on kinni. Sarnane olukord on ka lasteaias, mistõttu leitakse, et laps tuleks peale lõunasööki koju viia. Praeguseks on laps lasteaias lõunaune aeg olnud 9 korda, neist 2 pole üldse maganud. esimesel korral, kui lasteaias lõunaund proovis, oli see ka kõige paremini-lihtsamini läinud. Nüüd paralleelselt lasteaias magamisega, on ka kodus magama jäämine (panemine) läinud palju raskemaks. Kas see on normaalne. Vahest nt lõunaune ajal laps ärkab ja otsib mind, sama pidi olema ka lasteaias. Mida peaks tegema? Sellises vanuse laps ju ikka peaks lõunaund magama? Kui kaua lasteaias lõunaune proovimine peaks kestma, või tuleb tõesti laps lõunast lasteaiast ära tuua? Samas koduteel ta on juba nii väsinud, et tahab magama jääda. Mis oleks õige teha?
Hedy Laidre
Perenõustaja
Postitatud 05.09.2016 kell 12:05
Kirjutasite, et Teie peres kasvab väikelaps, kellel esineb viimasel ajal raskusi lõuna ajal magama jäämisega. Te soovisite teada, kas 2-aastane laps peaks magama lõunaund ning kuidas aidata tal paremini magama jääda.

Kaheaastase lapse puhul on soovituslik lõunaune aeg 1,5 tundi. Kuid nii nagu me kõik oleme erinevad, on igaühe unevajadus erinev. Kui lapsel on kiirem arengu etapp elus (nt tekib palju uusi sõnu juurde), võib lapse uni olla häiritum ning uute olukordadega nagu näiteks lasteaeda minekuga võib samuti ette tulla raskusi magama jäämisel. Eeldan, et Teie laps on alles läinud lasteaeda (9korda lasteaias maganud) ning kohanemine uute olukordadega võibki võtta aega. Mõned lapsed harjuvad paari nädalaga uues kohas magama, mõnel võib see võtta kauem aega, mõni kuu või kauemgi. Lisaks sellele, et lapse unevajadus on lapseti ning erinevatel hetkedel erinev, mõjutab magama jäämist veel olulised sündmused pere elus. Võite mõelda, kas viimasel ajal on midagi teie peres teistmoodi või kuidas te ise ennast tunnete. Lapsed on tundlikud lapsevanema enda stressi puhul ning see võib avalduda rahutumas unes.

Hea une puhul on olulised kaks märksõna – järjepidevus ning turvatunne. Kurb on lugeda teie kirjast, et lasteaiast saadetakse ta peale lõunasööki koju, kuigi 9-st korrast ainult 2-l korral ei jäänud laps magama. Kõigil lastel võib ette tulla olukordi, kus unevajadus on teatud päevadel erinev. Võib-olla pole laps veel piisavalt väsinud või ei oska laps veel rahuneda, mis on tähtis, et uni saaks tulla ja vahest on mõni mäng nii põnev, et ei taheta magma jääda või on laps üleväsinud. Neid põhjuseid võib olla palju, kuid seda enam on põhjust kinni pidada kindlates kellaaegadest ning kindlatest une-eelsetest tegevustest. Lasteias on selleks tavaliselt peale sööki pissil ära käimine ning riidest lahti võtmine. Lasteaia õpetajatega oleks kasulik teha koostööd, et välja nuputada, mis just teie last aitaks magama jäämise juures. Kas ehk kaasa anda lapsevanemate pildid, mida saaks laps ennem lõunaund vaadata, või raskem tekk, mis soodustab paremat und või ehk lubatakse rahustavad muusikat kuulata. Siinkohal soovitan kuulata plaati nimega “Lapse rõõmuks”. Selle plaadi peal on üks tore unejutt võlukarbist ehk lapsele õpetatakse une ajaks oma muremõtteid võlukarpi panema nö luku taha. Ma tean ka õpetajaid, kes lubavad lapse lõunaune ajal rahulikult raamatut vaadata, sest see on parem variant, kui laps koju saata. Julgustan teid oma mõtteid välja ütlema lasteaia õpetajale ning üheskoos järjepidevalt jätkata une-eelsete ja rahustavate tegevustega.
Juhul, kui laps jääb lasteaias magama, kuid ärkab ja otsib teid taga, siis tuleks teda rahustada. Ususn, et lasteaia õpetajad teavad, kuidas seda teha. Piisab, kui öelda, et “Kõik on hästi. Sa oled lasteaias ning praegu on uneaeg. Su emme tuleb sulle järele peale und. Maga nüüd rahulikult edasi”. Teie omaltpoolt saate turvatunde suurendamise jaoks samuti anda kindla sõnumi lapsele edasi, millal te temaga uuesti kohtute. Näiteks hommikuti lasteaeda minnes võite öelda “Ma tulen sulle järgi, kui sa oled õues ära käinud, ära söönud ning ära maganud”. Lapsele mõjub turvaliselt see, kui tal on täpselt teada, mis tegevus millelegi järgneb ning peale millist tegevust, ta teid uuesti näeb. Veel aitavad järgmised laused turvatunnet suurendada: “Ma tulen sulle kindlasti järele, ma ei jäta sind lasteaeda”, “Kui sul on emme/issi igatsus, siis sa võid oma… (kaisulooma) kallistada” või “Kui sa igatsed emmet/issit, võid võtta õpetaja käest pildi ning vaadata” . Nende lausetega annate te lapsele teada, et on ok oma vanemaid lasteaias igatseda ning samas õpetate talle ka viise, mis siis võiks teha, et ta ennast paremini tunneks.

Usun, et antud olukord ei pruugi teie jaoks lihtne olla, kuid te omaltpoolt olete juba palju ära teinud sellega, et päevakava jälgite ning samuti julgete te ka abi küsida, kirjutades siia. Tunnustage ennast selle eest. Te küsisite, kaua peaks kestma lõunaune harjutamine lasteaias. Rahulik meel ning kindel hoiak (nt laps magab lõunaund lasteaias) aitab lapsel paremini leppida lasteaias magamisega. See, mis on lapsevanema jaoks reaalsus, on lapse jaoks uus normaalsus ning lapsed lepivad sellega kiiresti. Ma pean silmas, et kui teie enda jaoks on selge, et te tahate, et laps lõunaund magaks lasteaias, siis täpselt nii tegutsedes, muutub see ka lapse jaoks uueks normaalsuseks. Leppides ise sellega, et tagasilööke lõunaunes võib esineda, kuid jäädes siiski rahulikuks ning last toetavaks, võib kohanemine toimuda lihtsamini. Nii nagu eelnevalt kirjutasin võib harjumine võtta erinevalt aega, kuid teie lapsel on see juba varasemalt õnnestunud ning miks ei peaks see enam uuesti õnnestuma. Soovitan teil tähele panna enda emotsioone lasteaeda minekul. Juhul, kui te last lasteada viies tunnete ennast natuke häiritud või kurvana vms, sest õpetajad annavad juba teada, et te lapse enne lõunaund ära viiksite, siis võite mõelda, et ehk saab teine lapsevanem lasteaeda viimise üle võtta. Samuti võib aidata see, kui lihtsalt need teemad rahulikult läbi mõelda ning kindlad otsused magama jäämise osas enda jaoks vastu võtta.


Kirjutan teile mõnedest mõtetest veel seoses parema une tagamisega. Kodus olles võib magama jäämisel abiks olla ennetav sõnum. Lapsele võib juba eelnevalt teada anda, mis teda ees ootab, öeldes näiteks “Nüüd me lähme sööma ja peale söömist tuleb uneaeg”. Ennetava mina-sõnumi kohta saate lähemalt lugeda siit. http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Kui magama minemise hetk on käes ning laps ei püsi voodis, vaid tahab mängida, võiksite talle esiteks antud olukorda peegeldada, öeldes talle “Sa soovid praegu mängida”. Seejärel tuletage talle meelde, mis teha tuleb “Sa sõid kõhu täis ning nüüd on uneaeg. Palun pane mänguasi käest ära. Tule heida voodisse pikali. “ Andke lapsele aega, et ta saaks reageerida ning vajadusel korrake uuesti oma soovi. Enese kehtestamise kohta saate lisamaterjali lugeda siit: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Lisan teile ka lingi, kus saate vaadata erinevaid videoklippe seoses lapse unega: http://unekool.ee/est/filosoofia/videod/?


Soovin teile kannatliku meelt ning edu erinevate tehnikate katsetamisel!

1 lugeja arvab, et see vastus oli abistav.

Kas see vastus oli abistav?
Näita kõiki postitusi (2)

Kommentaarid:

Aitäh!

Täname Teid tagasiside eest!