Tere,
meie 4 aastane laps on suvel lasteaias.Suveks tehti uued nö segarühmad seoses personali puhkustega. Meie laps läheb ühte rühma, kus on meesõpetaja. Peale selle rühmaga tutvumas käimist rääkis laps, et ta ei taha sinna minna. Ta kardab seda õpetajat, sest see karjub laste peale. On õues ka tema peale karjunud. Teised kasvatajad ei tee mitte midagi. Ta rääkis sellest mitu päeva ja oli näha, et tal on mure. Laps on elava loomuga, püsimatu. Rühma vahetusest saime teada paar päeva ette.
Ma usun oma last. Ma ei usu, et 4 aastane sellist asja välja mõtleks. Samuti ei ole minu arvates lapse peale karjumine või hääletõstmine kohane, veel enam pedagoogi poolt.
Kuid ma ei oska midagi teha. Mure on. Täna läks laps uude rühma. Leppisime kokku, et kui õpetaja tema peale häält tõstab, ta annab teada. Asjaolu, et laps varem ei ole rääkinud, et keegi tema peale lasteaias karjub, näitab muidugi meie suhte puudujääke. Selle õpetajaga rääkimine, et laps ütles, et ta on tema peale karjunud ja meile see ei sobi? Ilmselgelt kui õpetaja sedasi käitub ja lapsed sellest räägivad on tegemist pikemaajalise probleemi-olukorraga. Lapse jutu järgi ei ole siin tegemkist ilmselgelt ühekordse juhtumiga, kus õpetaja endast välja läinud on..
Ma ei tea kuidas sellist olukorda lahendada, kuidas kaitsta oma last ja sekkuda viisil, mis kedagi põhjendamatult ei solvaks, kuid tõele vastates mingi normaalse lahenduse tooks.
Loomulikult olete vanemana mures, kui laps annab teada, et ta kardab oma kasvatajat, kuna see karjub. Soovime ju oma lastele emotsionaalselt (ja loomulikult füüsiliselt) turvalist kasvukeskkonda, vahet pole, kas tegu on siis kodu või lasteaiaga.
Oma nelja-aastase lapse juttu tuleb võtta sellisena, nagu see on- kindlasti laps ei mõtle välja ega valeta oma kogemuse kohta. Kindlasti tasub jääda rahulikuks, st mitte nö "põlema minna" lapse juuresolekul, see võib vaid süvendada lapse hoiakut/hirmutunnet kasvataja vastu.
Nagu meile endilegi, meeldivad/sobivad osad inimesed meiega paremini, kui teised. Nii ka lastele. Võimalik, et laps on harjunud vaiksema häälega, rahulikumate, naissoost kasvatajatega ning olukord, kus ta praegu on, on talle uus ja vajab lihtsalt harjumist.
Soovitan teil võimalusel minna sinna rühma vaatlema, see on teie kui lapsevanema õigus (põhjendada saate seda näiteks oma lapse kohanemismurega uues situatsioonis). Ehk saate käia mõned korrad (mõned korrad, paar tundi hommikul, paar õhtupoole, ehk annab teise vanemaga klapitada), kindlasti peaksite saama kogemuse, mis rühmas toimub ja milline on kasvataja suhtlusstiil ning hääletoon.
Saadud kogemusest lähtuvalt saate siis kasvatajaga rääkida, kui tõepoolest ilmneb, et ta tõstab häält laste peale- saate väljendada oma muret ja anda teada, et ei pea sellist suhtlusviisi kohaseks.
Kui vestlus kasvatajaga ei anna tulemusi, saate oma probleemiga edasi pöörduda lasteaia juhtkonna poole.
