Mu laps käib liitrühmas, st. et seal on segamini nii kooliminejad kui ka mõni 3 aastane ja kõik teised vanused. Loomulikult on pop mängida suurematega ja seda kõik tahavad. Suuremate seas on aga üks laps, kes on täielik mänguliider, samas on ta käsutaja, ässitaja ja suhteliselt kummaline poiss. Kasvatajad ütlevad, et ta on väga andekas, aga samas ta organiseerib vägivaldseid mänge, lööb mängust osasid lapsi välja, alandab, isegi lööb, kuid veel rohkem organiseerib seda, et teised löövad teisi jne. Mulle tundub see päris peene terrorina. Kui ta puudub, siis on kõik korras, kui ta lasteaeda tuleb, siis hakkab jama pihta.
Osasid lapsi puudutab see rohkem, osasid vähem. Kasvatajad oskavad mängu ära keelata, kuid see on ka kõik. Järgmine päev ilmub see mäng teises vormis uuesti.
Minu laps räägib nendest "kummalistest" mängudest, kuid samas tahab lasteaeda minna. Mida teha?
Lastekollektiivid võivad olla väga julmad. Siin peavad sekkuma täiskasvanud, kes lastele seletavad vägivalla olemust ja leiavad ikka ja jälle aega vägivaldsed mängud peatada ning uurida, mida lapsed selle mängu ajal mõtlevad või kust nad selliseid vägivaldseid asju näinud on. "Ma märkasin, et sulle meeldib mängus teisi lapsi sakutada. Kuidas teil selline mäng alguse sai?"
Ükski laps ei ole oma loomult halb ega agressiivne. Agressiivsus tuleb lapsesse keskkonnast. See laps, kes lööb ja organiseerib vägivaldseid mänge, võib olla ise pinges. Sellisel juhul on agressiivne mäng ainus viis seda pinget maandada. Siin ei saa kahjuks teised lapsevanemad eriti midagi ära teha. Ainult ehk oma lapsi saab mõjutada neid mänge mitte mängima. Küll aga saab kasvataja agressiivse lapsega rääkida ja aktiivselt kuulata. Hiljem ka siis agressiivse lapse vanematega rääkida tekkinud olukorrast.
