|
hundu
Külaline
|
|
Postitatud 21.04.2006 kell 20:55
|
Et asi ühekülgseks ei läheks, annan teada, et minul on küll ämmaga vedanud. (Lihtsalt selles mõttes, et elu Maal on siiski võimalik). Kusjuures oma vanematega on küll raske suhelda, nad eluaeg omavahel tülitsenud ja see jätab jälje. Aga ämm on mõistlik ja arukas, ennast peale ei suru, aga lapsi hoiab rõõmuga ja lastele ka meeldib. Ka muidu on tore läbikäimine. Mingeid hirmsaid pedagoogilisi vaateid tal ka pole. Täitsa veider, tavaliselt emad viivad lapsi rohkem oma ema juurde, kuid meil on ämm see põhivanaema. Eks ta ela ka ligemal. Tõsi, me ei ela koos, kuigi suhtleme pidevalt. Aga arvan et saaks ka koos hakkama. Suvilas suvel kuu aega pole mingi probleem. Vahel mõtlen, ma oleks ämma-äia näol omale nagu teised vanemad saanud. Päikest.
(Ma ei eita teiste inimeste tõsiseid probleeme.)
|
|
