Mure järgmine: olin abielus 3 aastat, lahutasin. Sellest abielust sündis ka laps. Läksime lahku mitmete erinevate probleemide pärast. Neist peamine oli mehepoolne truudusetus.
Minu pere teab sellest, kuid temaga suheldakse endiselt edasi nagu oleks tegemist ülisupertoreda inimesega. Olen öelnud, et see teeb mulle haiget. Ligi 10 aasta jooksul pole mitte midagi muutunud. Kuna minu soovid ei lähe mu perele korda, siis sooviksin teada, kuidas sellega leppida? Kuidas sellest üle olla?
Kui paarisuhe lõpeb, kaasnevad sellega paljud erinevad, ka rasked tunded. Kaotusvalu, mis võib olla lausa füüsiliselt tajutav; tunne, et sind on reedetud...kõik need emotsioonid on aktsepteeritavad ja inimene vajab aega, et toime tulla/kohaneda sellise suure elumuutusega, nagu suhte lõppemine. Iga kaotus on vaja läbi elada, töötada, justsamamoodi kui lein. Leinal on teatavasti omad staadiumid (šokist-eitusest-leppimiseni), see võtab aega ja sageli vajavad inimesed väljastpoolt abi ja tuge, et sellega hakkama saada.
Tunnete veel kümme aastat peale lahkuminekut, et teile teeb haiget, et teie lähedased suhtlevad eksmehega. See tundub teile justkui reetmisena? (vabandan, kui eksin) Võin vaid oletada, aga kindlasti olete selle inimesega seotud, sest tegu on ju teie lapse isaga ja mingi kontakt on teil endiselt, nii ka teie lähikondsetel.
Kuna te ka kümme aastat hiljem tunnete selliseid tundeid, tuleks teil endalt küsida, kas olete lahkuminekust ikka üle saanud? Läbi töötanud, leinanud oma kaotusvalu, lasknud sel minna ja andestanud? Oma eluga edasi läinud?
Julgustan teid pöörduma nende teemadega tegelemiseks psühholoogi poole, koostöös hinnangutevaba spetsialistiga saate endasse vaadata ja valupunktid lahti harutada,- et siis tõesti toimunuga leppida ja minevikul minna lasta.
