Suhtlemine on inimeste üks põhivajadusi – inimene määratleb end kui sotsiaalne, suhtlev olend. Suheldakse, kuna on vaja (n. infot), kuna see on meeldiv, kuna on vaja üksteist paremini mõista.
Suhtlemine algab sellest, kui inimene räägib teisega mingi vajaduse või sisemise sunni ajel. Inimene elab teatud mõttes oma füüsilise mina vangistuses ja rääkimine on püüd anda väljapoole märku sellest, mis toimub seespool.
Suhtlemisoskus on inimese võime teiste inimestega edukalt lävida. See on võime märgata suhtlemises toimuvat ja käituda eesmärgipärasel viisil. SO-d koosnevad inimese sisemistest suhtumistest (väärtused, hoiakud, mõtted ja tunded) ja välisest käitumisest ehk suhtlemistehnikatest, näiteks aktiivne kuulamine.
Suhtlemise mudel: selleks, et väljendada seda, mis meie sees toimub või mis meid häirib, peame me valima koodi, seda nimetavad suhtlemispsühholoogid „kodeerimiseks”. Kõik verbaalsed sõnumid on koodid, meie tunnete keelelised vasted, mitte tunded ise. Kahjuks on selged ja kergestimõistetavad sõnumid suhteliselt haruldased (näiteks: mul on nälg!) ja enamik inimeste saadetavaid sõnumeid on neile ainuomaselt kodeeritud (näiteks selle asemel, et öelda: mul on nälg!, öeldakse: millal me sööme? Või mis kell on?). Sõna-sõnalt võetuna võivad need sõnumid olla eksitavad, ütlemegi, palju on kell, või mis veel hullem, sa ju tunned kella!?...ja nii olemegi sõnumist valesti aru saanud.
Ainult koodile vastamine viib inimese saadetud sõnumi vääriti mõistmiseni. See näitab, et me ei mõista teda ja me suhted halvenevad.
Meetod sellise vääritimõistmise vältimiseks on aktiivne kuulamine, mis aitab teil aru saada, mida teine inimene tegelikult öelda tahab. Aktiivne kuulamine on suhtlemisoskus, mida kasutatakse teise inimese abistamisel (ning seda läbi tunnete peegeldamise ja ümbersõnastamise). Täpsemalt kuulamise ja teiste suhtlemistehnikate kohta saate lugeda:http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Me dekodeerime saatja sõnumi vastavalt oma kogemustele, kultuuritaustale, keelebarjäärile jne. Et vastus oleks adekvaatne, on kuulamine pingutus. Vererõhk tõuseb, hingamine kiireneb, südame töö muutub. Kuulamine on nii vaimne kui füüsiline pingutus.
