Mul selline mure, et olen olnud üksik ema pea 7a ja mu vanemad on suureks toeks olnud kõiges 2a tagasi siis läksin suhtesse ja nüüd meil beebi tulemas...
Lugu aga selline nüüd, et meil elukaaslasega vahepeal raske periood olnud tülitsenud ja leppinud. Olen ka perele rääkinud olukorrast alati sest oleme hästi lähedased, et äkki oskavad nõu anda. Olen mõtlema hakanud, e ta see rääkimine viga sest elukaaslane neile nii vastikarva muutunud. Viimasel ajal aga tunnen kuidas nad suruvad mind et pean mehe maha jätma saan aru, et nad hoolivad ja muretsevad aga siiski leian, et pean ise oma otsused tegema olgu see siis õige või vale... nüüd ongi tunne, et kui valin mehe( tahan ju pere ja isa lastele) kaotan oma vanemad ja kui vastupidi valin vanemad siis ju... Kas on olemas kuldne kesktee võimalik leida sest nad on mulle kõik väga kallid ja olulised inimesed
Ma usun küll, et on võimalik ka nii, et te ei pea valima vanemate ja mehe vahel. Nad on kõik teile olulised ja kallid, nagu kirjutate. Ja küllap teie neile ka ja seega hoolivad nad väga sellest, et teie ise rahul olete oma valikutega. Isegi kui tõesti peaks olema nii, et vanemad avaldavad teile survet, siis olete täiskasvanud inimene ja teete oma otsused ise. Küll aga saate väljendada vanematele tänu, et nad teid toetavad ja püüavad teid säästa võimalike eksimuste eest. Nad ju hoolivad ja soovivad teile parimat. Seejuures olles ise kahe lapse ema ja leidnud viisi, kuidas oma elukaaslasega probleemidest üle saada, teate ju teie ise kõige paremini, mis teile hea on.
Vanematel võib ju olla raske leppida, et te olete lähedasem elukaaslasega, kuid see on vanematele justkui omamoodi arenguülesanne lahti lasta ja leppida sellega, et te olete eraldi pere ja iseseisev ka emotsionaalselt. Nad saavad olla osavõtlikud ja hoolivad ka nii, et ei eelda nõustumist kõiges nende arvamuse ja nõuannetega. Tõeliselt küpsed ja lähedased suhted taluvadki erimeelsusi ja annavad ruumi olla igaühel tema ise ning vabaduse teha oma valikuid. Vanemad saavad jääda ju oluliseks ka siis, kui teie elus on mees, kes on nüüd teie pereliige.
Võimalik, et vanemad tunnevad end veidi kõrvalejäetuna ja soovivad osaleda teie isiklikus elus, kuid nad saavad teha seda nüüd uuel moel ning leppides, et olete eraldiseisev täiskasvanu ning tunda rõõmu vanavanemateks olemisest. Võib olla on neil vaja ka aega, et oma uue rolliga leppida, seda eelkõige teie elus. Ta saate hoiduda ise lojaalsuskonfliktist ja eralduda täiskasvanulikul moel peamisel nii, et kõik oma suhteteemad lahendate ise oma mehega, otsustades, et tema on see, kes on teile emotsionaalselt nr 1, kellega oma elu jagada ning vanemate suhtes võimaldate neil olla küll toetavad ja osavõtlikud, jagades nendega lastega seonduvat, kuid ei võimalda sekkuda teie isiklikesse asjadesse, eelkõige paarisuhtes toimuvasse
