Kust tuleb karjumine? Lähedane inimene karjub minu peale pidevalt? Mis võib tal karjumist tal põhjustata? Kas ta soovib et ma kuuleks teda? Kas ta iseenda häält karjudes kuuleb üldse? Mida teha et ta ei karjuks minu peale?
Öeldakse, et inimestel ei ole kaasasündinud suhtlemisoskusi. Need omandatakse lapsepõlve ja edasise elu jooksul - kodust saadakse kaasa mudelid, kuidas rääkida, mida rääkida ja mida mitte rääkida. Kui lapsepõlvekodu suhtlusstiil sisaldas vanematepoolset hääletõstmist, valjut pahameeleväljendust, siis laps võtab taolise suhtlusmustri automaatselt üle kui ainumõeldava.
Ka lasteaias või koolis tunnevad õpetajad sageli, et peavad karjuma, muidu neid ei kuulata. Kodudest kaasatulnud mudelid jätkuvad koolis, kus lapsed kuuletuvad vaid häält tõstvatele pedagoogidele, niisamuti, kui and teevad kodus oma vanematega.
Miks inimesed karjuvad?
Ilmselgelt on inimene häiritud, pahane, pettunud- aga ta väljendab om tundeid viisil, mis tekitab teises osapooles pahameelt ja kindlasti soovimatust koostööd teha, mis omakorda väljendub vastupanus (hakatakse end õigustama, vastu karjuma, vastu süüdistusi esitama, ignoreerima karjujat, eemale hoidma jne)- igatahes, kui selline suhtlusstiil on igapäevane, võib see tekitada peres pingeid ja probleeme. Kõige kurvem on, et sellistest peredest kaob lähedustunne, usaldus.
Teil on õigus, inimene kes tõstab häält, on hädas- ning vajab, et teda kuulataks/võetaks kuulda. Kahjuks teeb ta end kuuldavaks viisil, mis ei ole kohane.
Mida teha, et teine inimene ei karjuks teie peale? Teil on õigus seista iseenda vajaduste eest ning kui tunnete, et teise inimese karjumine kahjustab teid- tuleb teil enda eest seista ning sellest teada anda minakeeles (vaadake:http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/).
Kehtestav minasõnum koosneb kolmest osast, sisaldades hinnanguvaba käitumise kirjeldust (mida kuulsite/nägite), mis kahju sellest saate ning mõju tunnetetele.
Suhtlemisoskustega ei sünnita, küll on suhtlemisoskused aga õpitavad oskused. Kui teie väljendate end konfliktolukorras kohaselt, on lootus, et ka vastaspool rahuneb maha. Loomulikult me ei saa muuta teist inimest, seda saab ikka inimene ise- kui tunneb ja mõistab, et ta käitumine ei ole kohane ja kahjustab pereliikmeid ja suhteid.
