Mida teha sugulastega, kes solvuvad iga väikse asja peale ja keeravad asja nii, et minu käitumine teeb neile väga liiga.
Näiteks. Kutsutakse külla - pakutakse mingid päevad välja. Uurin ja selgub, et neil päevadel tõesti ei ole võimalik või ei ole võimalik minna pakutud kellaaegadel. Selle peale solvutakse (isegi siis, kui pakkuda muid sobivaid aegu) ja nähvatakse: ahh ärge siis üldse hakake vaeva nägema! Täpselt samuti kõiksugu muude asjade peale. Ei julgegi enam suhelda, sest ikka tuleb midagi sellist ette, et ei saa teha täpselt nii nagu nemad selle valmis mõelnud. Üks neist pakub agaralt igasugu riidekraami ja kodutarbeid, viisaka tänamise, kuid keeldumise peale öeldakse küll: ahh, eks te ise tea ja ega ei ole vaja võtta, kui ei taha, ega ma sunni. Samas kehakeel ja hääletoon annavad mõista, et keeldumine solvas pakkujat hingepõhjani.
Sugulusside ei tähenda kohe alati ka sõprussidet. Vahest on mõne kooli- või töökaaslasega hoopis parem klapp kui mõne lähedase sugulasega. Ja meil ei ole ju siis otsest kohustust suhelda, kui miski ikka tõesti vastukarva käib.
Kõigepealt tasub muidugi mõelda, et kas ma ise saaksin midagi enda mõtlemises muuta, et sugulastega suhtlemine mind nii väga ei häiriks. Võibolla on siiski võimalik mõelda nii, et minu küllaminekust keeldumine on igati põhjendatud ja mina ei saa sinna mitte midagi parata, kui minu poolt pakutav uus aeg jällegi ei sobi sugulastele. Kui keegi siinjuures ka solvub, siis mina ei saa seda enam muuta.
Kui aga sellisest mõtteviisist siiski abi ei ole, võib proovida sugulastele oma tunnetest ja mõtetest teada anda - rääkida siis oma murest. Alustada võiks umbes niimoodi ..."Ma tunnen end väga pahasti kui me ei saa mõlemale sobivat kohtumisaega kokku leppida ja kokkusaamine lükkub teadamata ajaks edasi." Arvan, et kui sugulastel on suur soov siiski kohtuda, pakutakse välja mingigi lahendus.
See, et vahest tuleb mõne "heategija" poolt pakutavatele asjadele "ei" öelda, on loomulik. Jällegi kehtib siin see sama jutt, mis küllakutsest loobumisegi puhul. Edaspidiseks võite ju ka teada anda, millised asjad teid huvitaksid ja mida te oleksite valmis vastu võtma. Nii hoiate juba ette ära mõningaid ei-ütlemisi ja selle peale solvumisi.
Head suhtlemist teile!
poolt pakutavatele asjadele "ei" öelda, on loomulik. Jällegi kehtib siin see sama jutt, mis küllakutsest loobumisegi puhul. Edaspidiseks võite ju ka teada anda, millised asjad teid huvitaksid ja mida te oleksite valmis vastu võtma. Nii hoiate juba ette ära mõningaid ei-ütlemisi ja selle peale solvumisi.