Sain teada, et olen aastaid kasvatanud last kes polegi minu bioloogiline laps.
Ei taha loobuda lapsest, laps on kallis, kuid kas lapse ema saab kuidagi selle eest karistada kohtukaudu ?
Selline teadasaamine mõjub kindlasti šokeerivalt, kergitab üles mitmeid küsimusi ja keeerulisi tundeid. On täiesti mõistetav, et olete segaduses, pettunud ja vihane. Praegu on kõige olulisem hoida suhet lapsega, sest küllap teiegi olete talle kallis ja tema kiindumus ja teie jätkuv lähedus võimaldab tal tunda end turvaliselt.
Kuigi teie küsimus puudutab teravalt suhet lapse emaga, on see ometi suuresti seotud ka lapse heaoluga. Teie pingelised suhted ja negataiivsed tunded naisega on kahtlemata õigustatud ja mõistatavad ja küllap peaksite omavahel sellest ka saama rääkida. Kui küsite, kas saaks teda kohtu kaudu karistada, siis omamata juriidilist pädevust ei tea ma, millised on teie seaduslikud võimalused seda teha. Kuid pereterapeudina arvan, et karistamine selles olukorras ei ole ei parim ega kindlasti ainuke lahendus. Ei teile, ega lapsele. Võimalik, et naise karistamine pakuks lühiajaliselt leevendust teie valule, saaksite tunda rahuldust tagasitegemisest, kättemaksust, kuid kas see on ikka parim pikas perspektiivis, vaadates tulevikku ja lähtuda sellest, et laps vajab jätkuvalt teid mõlemaid ja mitte teineteise vaenlastena. Laps kogeb teievahelisti pingeid niikuinii ja palju oleneb sellest, milline on teie toimetulek selle kriisiga. Isegi kui naise pettus on teie jaoks andestamatu ja usalduskriis jääb lahendamata, võiksite kaaluda, kuidas saaksite toimida lapse huvides parimal moel. Ka tema vajab kogemust, kuidas toimitakse valusa tõe ilmsikstulekul ja et tõe teadasaamine on vajalik ja õiglane kõigile asjaosalistele ning sellega tullakse toime ja suudetakse säilitada ikkagi suhetes turvalisus ja austus. See on peamine ja keeruliseim tõerääkimise dilemma - olla aus või tekitada oht kaotada kedagi, valmistada pettumust lähedasele, hirm mahajäetuse ees. Nii teie ise kui laps vajate eelkõige kogemust, kuidas lähisuhetes kriise lahendada, kuidas lahendada konflikte ilma kättemaksu ja eluaegse vaenuta, kuid säilitada siiski oma arusaamad ja väärikus.
Seega enne, kui midagi otsustate, on oluline mõelda, mida te tegelikult vajate, mida taotlete. Selge on see, et mehel on õigus teada, kas ta on lapse isa, loomulikult on ta võrdväärne vanem oma lapsele ning alati pole bioloogiline isa lapsele lähedasem. Täiesti nõus, et teadlikult valeinfot nii olulises küsimus anda on lubamatu ja kellegi teadmatust ära kasutada on sulaselge petmine ja manipuleerimine. Teil on õigus oma pettumust väljendada ja õiglustunnet kaitsta, teil on õigus olla naise peale vihane ja kaaluda tõsiselt, milline teie suhe saab edaspidi olema. Kui te loobute naist karistamast, siis see ei tähenda sugugi, et olete leplik naise valetamise suhtes, see ei tee tühisemaks teie õiglustunnet ega pettumust.
Usun koguni, et teie saate säilitada enesekindlust ja eneseaustust pigem just seeläbi, et ei kohtle naist alandavalt, ei püüa talle tagasi teha, ei muutu ise teadlikult manipuleerivaks, kuid väljendate selgelt, mis on teie arvates lubamatu ja mida naise tegu teile tähendas ja mida peate õigeks tulevikku vaadates.
