Tervist..
Asi siis nii, et mul on õega vanusevahe 1,5 aastat. Tema on vanem. Mina 17, tema 18.
Kui me veel pisikesed olime, saime me superhästi läbi. Olime parimad sõbrannad - parimad õed. Jagasime alati teineteisega seda, mida saime - kasvõi kommi tegime pooleks. Nüüd aga ei saa me üldse läbi.
Ma ei kannata teda silmaotsaski. Tal on enesehinnang olematu ja seetõttu teeb ta ka teiste elu kibedaks. Käib pidevalt riideid valides pinda nii mulle kui ka isale, sest alati käivad sinna juurde pirtsatused: "Ahh, ma olen räme paks, mul pole midagi selga panna" jnejne.. kui meie siis ütleme, et sa ei ole paks.. iga üks ei saagi olla piitspeenike.. vaata ümberringi - on palju suuremaid kui sina. Ja saame hoopiski sõimu osaliseks..
Ja tegelikult ei ole tal midagi viga.. pealekauba on tal väga kaunis näolapp.
Aga põhjus, miks ma teda vihkan - jah, ma tõesti vihkan, on see, et ta teeb mind pidevalt maha. Teeb maha muusikat, mida kuulan.. filme, mida vaatan..
Talle jääb pidevalt ette see, mida ma söön ja kui palju ma söön.. (nimelt võin süüa ükskõik mida ja ükskõik mis kellaajal, kuid kilosid ega kõhtu juurde ei tule)
Talle jäävad ette minu sõbrad, teeb ka neid maha. Ühesõnaga- ta teeb kõike maha. Ta elab minu elu, mitte enda. Ja ma tõesti enam ei jaksa.
Täna hommikul suutis ta mu endast nii välja viia, et hakkasin lausa nutma.
Ma lihtsalt ei suuda seda enam välja kannatada.
Ta ei ole kunagi rahul sellega, mida ma teen ja kuidas ma teen. Kuigi julgen väita, et teen asju korralikumalt kui tema. 18aastane tüdruk isegi ei korista enda järelt ega pese oma nõusid.. ise tahab veel USA'sse lapsehoidjaks minna suvel.
Aga ma TÕESTI LOODAN, et talle leitakse pere ja ta läheb. Sest ma tõesti ei suuda sellise negatiivse inimesega koos elada kauem.
Olen alles 17, kuid mu närvid on täiesti läbi - ja suurim osa sellest on mu õe süü, kes mu närvid lihtsalt ära söönud on. Ta ongi ainus põhjus tegelikult.. :/
Kas ma olen paha inimene, et vihkan oma õde ja tahan, et ta kiiremas korras ära koliks?
Mida ma tegema peaksin?
Võimalik, et vihkad oma õde just vastakate tunnete tõttu. Olite ju kunagi väga lähedased ja nüüd mõjuvad tema ütlemised sulle eriti valusalt. Kirjeldad, et õde pole iseendaga rahul, talle ilmselt näib, et teda ei mõisteta, kui ta üritab kurta oma muret. Sinu kallal norimine võib olla üks viis oma rahulolematust kuidagi kergendada, sellega toime tulla, kuid kahjuks sinuga suhete ärarikkumise hinnaga.
Mis siis sina teha saakisid? Ma ei tea, mida oled seni püüdnud teha. Oletan, et oled püüdnud kuidagi oma arvamust ja sõpru kaitsta õe halvustamise eest. Nüüd, kui oled juba õde lausa vihkama hakanud, tuleks võtta üles ka teema, kuidas end tunned, kui õde sind kritiseerib ja maha teeb. Räägi sellest, kui kahju sul on mõelda, et teil ei ole enam selliseid toredaid sõbrannalikke suhteid nagu varem, kui haiget sulle teevad tema ütlemised ja kui tähtis oleks sulle hoopis tema toetus. Püüa vältida tema enda kohta hinnanguid, halvasti ütlemisi, räägi lihtsalt sellest, kuidas tema ütlemised sulle mõjuvad.
Võta see jutuajamine ise üles ja tee seda vaatamata sellele, kas ta läheb suvel kaugele ära või mitte. Kui ühest korrast ei piisa, siis tee seda neil kordadel, kui õde jälle sind maha teeb. Jälgi ka seda, et sa ise talle haiget ei tee, eriti välimust puudutavates küsimuses. Kui vähegi juba jää sulanud ja tunned, et saad siiralt ka temast hoolida, siis väljenda seda talle, näiteks seeläbi, et saad aru, et ta tunneb muret oma välimuse, kehakaalu vm pärast ja ära tee omakorda mingil moel teda ega tema ütemisi maha, näiteks väljendades, et sinu mure on mõttetu mure.
Lõpuks tahan sulle veel öelda, et vihkamise peale läheb palju energiat ja ega kaotada pole ju midagi. Kui vähegi tunned, et saad olla temaga aus ja siiras, siis avatud vestlus on parim suhete parandamiseks ja hea suhe oma õega on seda väärt.
