Tere. Meie 13.a.poiss,kes on siiani olnud igati mõistlik,õppis koolis viitele,on järsku nagu ära vahetatud.Õppida ei taha,meiega(vanematega)suhelda ei taha.ma saan aru,et iga on selline,aga ma sooviksin ,et meie head suhted säiliksid,et ma ei peaks päevast päeva rääkima ainult õppimisest ja pidevalt kontrollima kas on õpitud,sest kui ma seda ei tee,siis on märkused ja halvad hinded.See tundub ehk tühine ,aga et vältida hullemat otsustasin abi küsida
Kindlasti on see väga oluline hoida oma lapsega häid suhteid. Saan aru, et püüate mõista teismeeas toimuvaid muutusi, et huvid on teised, õppimine ei pruugi olla enam nii tähtis ja hinded samasugused, kuid ikkagi on teil tekkinud küsimus, kas on põhjust muretsemiseks. Päris iseloomulik on teie tähelepanek, et räägite justkui ainult õppimisest ja vaja on pidevat kontrolli. Siin võibki olla üks asja konks. Küllap olete juba piisavalt väljendanud oma muret ja selgitanud kui tähtis on õppimine. Seda ta juba teab ja tema õpimotivatsioon vaevalt sellest kasvaks, kui seda päevast päevaveel kuuleks. Teismelise huvid on nüüd teised. Üks olulisemaid ülesandeid selles arengukriisis on identiteedi leidmine, kuuluvustunde kogemine sõpradega, oma eripära avastamine. Suhtlemine vanematega taandub, kuid see ei tähenda, et ta ei vajaks vanemate toetust.
Vanematele on see aeg samuti keeruline, sest murdeealine käitub vahel väga vastuoluliselt, ta peavad saama kellega protestida, oma mina näidata, iseseisvust tõestada. Tegelikult peamine toetus vanematelt seisnebki selles, et nad annavadki võimaluse iseseisvuda, ise vastutust võtta, seda ka kooliasjades. Vastutust võtta aga ei saa pidevat kontrolli tunnetades.
Niisiis, andke oma pojale teada, et usute, et ta saab ise oma kooliasjadega hakkama, te olete olemas, kui ta abi vajab, midagi küsida soovib, kuid te ei kontrolli tema asju. Öelge, et teil on hea meel kui poiss soovib ise oma asjad korras hoida ja usute, et ta suudab oma aega ise planeerida ja kooliasjad korras hoida. Tehke seda siis, kui see on teie endaga kooskõlas, kui see on siiras. Kui ei ole, siis mõelge läbi, mis taksitab uskuda, et poiss saab ise hakkama.
Mis puudutab suhteid, siis tõepoolest, heade suhete hoidmiseks on vaja leida teisi viise suhtlemiseks kui ainult õppimisega seotud teemadele rääkimine või veel hullem vaid kontrollifunktsiooni täites. Rääkige maast ja ilmast, huvituge poja mõttemaailmast, tegemistest, rõõmustage selle üle, mis talle endale korda läheb, märgakte tema isikupära ja jagage talle tunnustust ka muudes asjades kui õppimistulemused. See kõik ei tähenda, et peaksite iga hinna eest kooliga seotud teemasid vältima ja olema hoolimatu tema tulemsute suhtes, pigem on oluline leida sellele llisaks olulisi viise väljendada toetust ja mõistmist, hoida häid suhteid.
