Ei teagi kust alustada koik on nii valesti.Laps kolme aastane,kaks aastat kasvatasin teda üksi,nüüd elame uue mehe vanematega koos ja kavatseme abielluda.meie kahe suhe mehega on suurepärane aga kui laps mängu tuleb siis läheb koik hulluks.ainult tülitseme lapse teemadel,algul laps jonnis väga palju kui elukohta vahetasime,mehe kasvatus rangem millega algul ei noustunud,mina olin alati heaga hakkama saanud ja rääkides,minu suhe lapsega oli väga tugev.Nüüd aga ei saa enam lapsest jagu,ei kuula sõna,räägib vastu,jonnib,kuulab ainult mind,ja meest kui see karmimalt räägib.mehe ema uldse ei austa,käitub ikka väga inetult temaga,teistega pole ma seda tähele pannud.Mina ei jaksa enam mehe emalt kuulata kuidas mina ei oska oma last kasvatada,et minuga ainult jonnib jne-kuulen seda mitu korda päevas,enam ei jaksa ja utlesin seda talle.mees loomulikult ema poolel.Praegu tunnen et tahaks lihtsalt ära ja eemale sellest.
Kirja järgi tundub, et selles koosluses milles elate ei ole praegu kellelgi päris hea olla. Teie elukaaslase roll tundub mulle eriti keeruline. Sellistes olukordades on väga raske jääda neutraalseks ja kui see õnnestub siis ka see positsioon võib olla ümbritsevate jaoks andestamatu. Kui emotsioonid on kõrgel laes siis on väga inimlik näha asju must-valgelt ja seega võidakse tõlgendada teise neutraalselt käitumist pigem vaenulikuna. Kahtlemata on ka teil kurb ja valus kuulda negatiivseid hinnanguid oma lapse käitumise suhtes.
Kui lapse käitumine on võimatu siis ei saa oodata, et laps hakkaks hästi käituma. See millisel viisil laps käitub sõltub suuresti nendest täiskasvanud inimestest, kes temaga koos elavad ja ühistest reeglitest. Lapsel on eraldiseisev lähedussuhe nii Teie, elukaaslase, kui Teie tulevase ämmaga ei saa oodata, et lapse suhe erinevatesse täiskasvanutesse oleks ühene. Küll aga on väga olulisel kohal lapse lugupidavus/aktsepteerimine teiste suhtes ja kokkulepitud reeglitest kinnipidamine. Selle selgitamisel on vaja teil täiskasvanutel, teha ühistööd. Selle kirja põhjal on raske siin täpsemat nõu anda, kuna ei ilmne millistes olukordades probleemid lapse käitumisega ilmnevad.
