Selline mure, et enam ei jaksa last süles kanda koguaeg.
Plikatirts on juba aastane ja siiani on vist muskel kasvanud koos lapsega... nüüda aga tunnen, et no ei jaksa... Ta on väga seltskondlik ja tahab teistega koos mängida ning seetõttu otsin võimalikult palju kontakti tema vanuste laste emmedega ja käime õues titadega mängimas. Aga pole võimalik, et olen koguaeg õues või külas. Ja kui kodus oleme, siis ei saa ma teha süüa või potilgi käia nii, et laps süles pole. Mingi aja jooksul on mõjunud uued mänguasjad või mõni korv majapidamises kasutuses olevate nõudega ja pannidega aga kaua ei pea need vastu, 1-2 korda ja 5 või max10 m, siis on huvi läinud. Tahaks kuidagi teda üksi mängima õpetada, isegi kui saaks pool tundi vaba aega. Kuidas seda teha?
ega see kerge ei ole, väikelapse harjumusi muuta. Samas soovitan seda esimesel võimalusel püüda teha, sest millal siis veel, kui mitte nüüd. Aastast last peaksid köitma väga paljud mänguasjad ja lihtsad mängud. Mängige algul nii palju kui võimalik lapsega koos ja näidake talle väga palju ette.
Nii kinnistuvad lapses erinevad mänguvõimalused ja kui te teda julgustate ka proovima, siis hakkab ta aina rohkem seda tegema. Julgustav on ka see, kui te teda väiksemagi saavutuse eest kiidate ja ütlete, kui hea meel teil tema üle on. Tasapisi hakkab laps ka ise proovima üha uusi ja uusi nõkse mängides ning asi läheb tema jaoks aina põnevamaks. Nii tasapisi ema roll väheneb ja laps leiab omale tegevusi ka ise. Loomulikult ei ole aastase lapse puhul see aeg pikk, mil ta ise midagi proovib teha ja tegevuses on. Kuid kuu kuult see aeg järjest pikeneb ning ema saab sel ajal niiöelda hinge tõmmata ning lapse mängu kõrvalt nautida.
Jõudu ja huvitavaid ideid lapsega mängimisel!
