Tahaksin küsida nõu, kuidas oleks mõistlik toimida ja millised võivad olla tagajärjed. Oleme elukaaslasega olnud mõnda aega olude sunnil kaugsuhtes, meil on 6 aastane poeg ja jaanuaris sündiv teine laps. Selle aasta kevadel tekitasime võimaluse, et saame jälle kõik koos ühes kohas elama hakata. Suvel aga leidis mees endale uue kaaslase, mõlemad on üksteise armunud ja on teinud ka tulevikuplaane. Meie kooselu tahab mees aga jätkata - elame samas majas, kasvatame lapsi, teeme koostööd tulevku osas ent nö paarielu enam ei jätka - magame eraldi, puuduvad endised hellitused jm paaridevahelised hetked. Mulle, olles rase, on selline olukord väga kurnav ja raske. Mul o nedniselt tunded mehe vastu ja lootus tuleviku osas. Mees aga peab normaalseks, et ta saab aeg-ajalt oma silmarõõmuga kokku ning suhtlevad igapäevaselt. Koos nad ei ela, sest mees tahab osaleda laste kasvatamises ja et ma ei peaks seda üksi tegema. Laps saab mehe uue kaslasega hästi läbi ja on leppinud asjaoluga, et mina teda näha ei taha ega samal ajal samas ruumis viibida.
Küll aga tekitab see küsimusi, kuidas selline olukord lastele tulevikus mõjuda võib. Kas mul oleks parem ära kolida või siiski leppida olukorraga? Mõistan, et vastsündinuga pole üksi kerge hakkama saada ning võib-olla tuleks praeguses olukorras mõnda aega elada, kuni lastega kasvades lihtsamaks läheb? Ma ei taha ka isalt võtta võimalust lapsi kasvatada samas ei taha segada uue paari toimetamisi, mida ma paraku teen, seades piiranguid (naine ei tohi olla meie kodus, kui ma seal olen ja käib siis, kui ma mõnda aega eemal olen).
Elate täna situatsioonis, mida on raske isegi ette kujutada. Olete rase oma elukaaslasest, kellega teil on ka suurem laps ning alates suvest on mehel armuke. Sellele vaatamata elate koos ühe katuse all, teie sõnul soovite, et mees saaks panustada laste kasvatamisesse.
Teile on kogu olukord kurnav ja raske (kannatate nii teie kui teie kõhubeebi, kellele teie tunded otseselt üle kanduvad), teil on endiselt alles soojad tunded mehe vastu ning lootus, et kõik hea taastub...
Kõrvaltvaatajana on arusaamatu teie elu tulevikuplaan, - saan aru, et mees kujutab ette, et elate ka tulevikus koos ühes majas, temal on aga uus kaaslane/armuke? ning kasvatate koos eksmehega ühiseid lapsi?
See on tema plaan, mida aga vajate ja soovite teie?
Kuidas see mõjub teie vaimsele tervisele, kui elategi tulevikus, nagu mees soovib?
Kindlasti võite tunda muret, kuidas hakkama saada kahe lapsega. Üldiselt on nii, et isegi kui vanemate suhe lõpeb ja üks vanematest kolib välja (kas see peate olema ilmtingimata teie?), ei katke eemalelava vanema suhtlus ja kontakt oma lastega. Alati saab teha selged kokkulepped lastega suhtluskorra osas, vajadusel aitab seda kokku leppida lastekaitsespetsialist (kui tekib suuri erimeelsusi).
Kui teil on tugivõrgustik (vanemad, õed-vennad,head sõbrad või kolleegid, keda usaldate), arutage ka nendega oma olukorda, teistega rääkides saate ka ise oma mõtetest/tunnetest/vajadustest paremini aru ning on lihtsam teha ka selgeid otsuseid (näiteks: kas lahku kolida, kui siis kuhu, kes saaks teid toetada emotsionaalselt, kes ajaga/abiga, jne jne).
Võimalik, et antud elusituatsioonis oleks mõistlik koos laste isaga minna paariteraapiasse, kus saate oma suhteseisu lahti rääkida, turvalise kolmanda osapoole juuresolekul ja juhendamisel avada oma tundeid ning vajadusel ka suhe ära lõpetada ning teha selged kokkulepped laste hooldusõiguse osas.
Parem õudne lõpp, kui lõputa õudus- mida teie kirjeldatud tulevikuvisioon võib kahjuks endas kätkeda, ning mida ka ise pelgate (mõju lastele, teile).
Teil on võimalus pöörduda ka raseduskriisinõustamisse, milline on eestis tasuta. Alustuseks võite kontakti võtta telefoni teel, tasuta telefoninõustamise number on: 8002008
Täpsemat infot raseduskriisi nõustamise ja nõustajate kohta eri Eesti linnades leiate:www.rasedus.ee
Loodan, et leiate väljastpoolt abi ning toetust/nõustamist, kuidas oma eluga edasi liikuda!
