Tere. Minu laps sai 1-aastaseks. Olen püüdnud uurida infot mängimise kohta - millised mänguasjad ja mängud oleksid eakohased selles vanuses, kuid kõikjal on infot 1-2.aastasen ja ma satun segadusse.
Mul puudub kogemus väikeste lastega ja sooviksin selles vallas targemaks saada, kuid ei oska infot otsida ja selles orienteeruda.
Millised mängud, mänguasjad oleksid just täpselt 1-aastasele eakohased. Mida ta võiks üksi mängida ja mida ma võiksin talle õpetada?? Tahaks temas pisut arendada üksi mängimise oskust, et arendada süvenemisvõimet.
Kui palju mänguasju võiks olla väljas korraga, et ei tekiks tähelepanu hajumist ja kui kaua võib eeldada, et selles vanuses laps ühe mänguga võiks tegeleda?
Soovite informatsiooni mängude osas, mis just üheaastasele lapsele sobivad.
Üheaastase lapse arengus on kõige olulisim mitte niivõrd mänguasjad ja mängud vaid tema ema ja isa ning kontakt nendega. Esimese eluaastani oli määravaks just ühe põhilise hooldaja olemasolu. See loob lapse ja vanema vahel turvalise kiindumussuhte, mis on üks kõige olulisemaid lapse arengu eeldusi. Kõik lapse tulevased suhted ja paljud käitumismustrid põhinevad just sellel alusel. Kui lapse eest hoolitses põhiliselt ema, siis peale esimest eluaastat võiks isa üha rohkem lapse jaoks aega leida. Esimese eluaasta lõpust alates suundub laps rohkem iseseisvumise ja emast eristumise suunas. Samas ei ole võimeline laps pikalt omaette tegutsema ja mängima. Laps vajab pea igal hetkel täiskasvanut, kellega kontaktis olla ja kellega muljeid jagada.
Ka peale esimest eluaastat on ideaalseks mänguks lapsevanemaga koos tegutsemine. Koos tehakse koduseid asju, käiakse jalutamas, uuritakse lehti põõsas ja linde pargis. Tähtis on omavaheline vestlemine, tähelepanu juhtimine ja kuulamine. Lugege või jutustage muinasjutte või niisama lühikesi lugusid. Just niiviis arendate lapse keskendumisvõimet kõige paremini. Võib küll olla, et mõni laps on juba loomult selline, et tunneb rohkem huvi omaette mängimise vastu. Suure tõenäosusega tunneb laps end kindlalt siis, kui täiskasvanu on pilgu ulatuses. Mõnikord mängib laps omaette eemal, kuid tuleb siis jälle vaatama, mida ema/ isa teeb. Nii taastab laps oma turvatunnet.
Üheaastase lapse arengus on oluline roll igasugusel kehalisel kontaktil ja kehalisel tegevusel. Koos kehaga areneb lapse aju. Tegutsege koos, liigutage, tehke koduseid toimetusi, kallistage. Käelist tegevust arendavad voolimine ja joonistamine.
Igasugune ülestimulatsioon suure hulga mänguasjade, müra, vanemate liigse elutempo või televiisori näol ei ole lapse arengu jaoks vajalik ja pigem pärsib seda.
Lapse arengut ja sellega seonduvat on hästi kirjeldatud raamatus:
Isabelle Filliozat “Minu mõistus on otsas! Kuidas tulla toime lapse jonni, nutu ja vihapursetega vanuses 1-5 aastat”
