Tere!
Mul on tütar. Hetkel 8-kuune. Sünnist alates olnud ideaalne magaja õhtust hommikuni ärkamata. AGA NÜÜD! Viimased kaks kuud on olnud põrgu. Ööunne jääb õhtuti 10-11 vahel suure surmaga pärast tundide viisi kussutamist ja uinutamist. Oleme proovinud neid õhtuseid rutiine ala soe vann, soe unepudru, "teeme emmeleissile headööd musi võtame teki kaissu ja lähme tuttu" jne jne jne... AGA MISKI EI AITA! Magab maksimaalselt 2-3 tundi ja siis on üleval ja tee mis tahad enam magama ei jää. Istub 2-3ni üleval ja keeldub magamast. Olen juba kõik andnud endast. Olen istunud tundide ja ööde viisi voodi ääres ja üritanud harjutada teda oma voodis, turvaliselt ja ise juures olles, kõikvõimalikke laule ümisedes, magama saada. Olen üritanud teda öösöömisest (öisest tissist) võõrutada. Esimesed 2 ööd õnnestus, võtsin sülle magas edasi ilma rinnata. Enam mitte. Lihtsalt röögib ja röögib niikaua kuni on tiss suus. Vahel ei aita isegi see, sest ta lihtsalt ei taha magada ja tahab ringi möllata. See lennutab mul kaane nii pealt ära juba. Ma enam ei suuda. Lapse isa enam ei suuda. Ma lihtsalt tahaks minna vaimuhaiglasse ja paar nädalat seal puhata.
Päeval on sama asi. Olen üritanud eristada tema öö ja päeva und pannes ta päeval magama valges toas, kardinad eest ära ja päevavalguses. VÕIMATU! Peale kolme tundi üritamist (nähes et laps ise on lõppväsinud öisest magamatusest, hõõrub silmi ja uneleb), viskasin kardinad akna ette, ruloo alla ja laps magas nagu nott.
Ma ei taha enam. Ma kaotan juba mõistuse. Ma käin iga kord peale tema magama saamist vannitoas nutmas sest ma tunnen kuidas ma olen halb ema kes ei oska last kasvatada ja ei tea kuidas teda magama saada. Varsti olen juba nõus selle karmi unekooliga et ainult see põrgu lõpuks ometi lõppeks. Ma vajan lihtsalt abi enne kui ma täiesti segi lähen.
Olete hädas oma 8-kuuse tütre unerütmiga, mis varem oli ideaalne, viimastel aegadel aga täiesti muutunud - tal on raske uinuda, uni on lühiajaline. See kõik põhjustab teile palju stressi ning paneb teid end tundma ebaõnnestunud lapsevanemana.
Kõigepealt, laps muutub arengu ja kasvamise käigus ja see on täiesti normaalne. Ei ole midagi tavapäratut, et teie tütar, kes varem oli hea magaja, nüüd seda enam ei ole. Teadupärast lapse unevajadus väheneb vanuse kasvades, on normaalne, et tema unetsüklid lähevad harvemaks ja lühemaks, laps tahab järjest vähem magada. Väga paljud emad, kui mitte kõik, on olnud hädas oma lapse unele saamisega eri variatsioonides – uinumine üldse, uinumine ilma emata, ilma lutita, uinumine oma voodis, rahulik magamine jne. End seetõttu ebaõnnestunud vanemaks pidada ei ole mingit põhjust. Usun, et teete kõik võimaliku ja annate oma parima.
Mõned väikesed soovitused, mis võivad ehk aidata. Eeskätt jälgige, et te ei tekitaks lapse magamamineku ümber liigset stressi. Kui olete pinges ja närvis, siis laps tajub seda ning suudab järjest kehvemini uinuda, mis teid omakorda ärritab, tekib nn nõiaring. Unespetsialistid soovitavad üldiselt, et kui ei ole suudetud uinuda 15 minutiga, siis tasub mõneks ajaks loobuda kramplikult üritamast, veidi aega muuga tegeleda ja mõne aja pärast uuesti magama jäämist proovida. Peamine on mitte võtta iga hinna eest kiiret uinumist kinnismõtteks. Nii ka teie olukorras oma lapsega. Kui tal jääbki mõnel harval korral päevauni magamata, siis sellest ei juhtu midagi hullu, pange ta õhtul varem magama. Samuti on hea, kui unerutiinid ja magama jäämise keskkond oleksid võimalikult samad. Näiteks, muutke lapse tuba ka päevase uinumise jaoks võimalikult hämaraks, vaikseks, viige läbi mõned magamajäämise rituaalid. Õhtul peaks korduma sama, siis on ehk juures mõned rituaalid, nagu issile musi andmine või väike õhtujutt.
Lapsele iseenesest meeldib, kui vanem on tema juures kuni ta magama jääb – aga sel juhul sõltub laps tugevalt vanemast, kontroll on temast väljaspool. Unekooli mõte on see, et anda kontroll uinumise eest lapsele, et laps oleks võimeline ise oma magamajäämist reguleerima. Kui proovite harjutada last magama jääda ilma teieta, siis olge selles järjekindel ning jääge rahulikuks. Soovitan selle ette võtta siis, kui endas taas rohkem jõudu ja meelerahu tunnete. Mõnikord nõuavad lapsed vanemat magama jäämisel enda juurde, et saada lähedust ja tähelepanu. Kindlustage, et ta seda teilt ärkveloleku jooksul piisavalt saaks. Mõelge läbi oma kodune keskkond ja suhted. Kas selles ei ole midagi uut, mis võib lapsele stressi tekitada ja kui on, tegelege sellega. Teie lapse puhul võib olla tegu stressiga, mis on tekkinud öösel rinnast võõrutamisest, või on põhjuseks hammaste lõikumisest tekitatud ebamugavus ja valutunne, mis segab uinumist ja rahulikku und.
Kindlasti pidage meeles, et saate last kõige paremini aidata, kui ise puhanud, tasakaalus ja rahulik olete. Seetõttu püüdke jagada koormus ja lapse magamapanekud ära lapse isaga, vältimaks seda, et läbi põlete, et teie ressursid järjest kahanevad ning te lõpuks paratamatult üle reageerite ning stressis olete. Igal juhul vältige seda, et tekitate magamamineku ja – jäämise ümber ekstra suure tähelepanu ja pingeolukorra. Soovin kannatlikkust ja edu. Usun, et mõne aja pärast on suurem probleem teil selja taga. Kui mitte, siis pöörduge unespetsialisti poole.
