Tere,
Mina olen kahe lapse ema (üks on 2. aastane ning teine 5.aastane). Minu vennal on lahus elav tütar- Anastassia (praegu sai 6.aastaseks), keda ta aeg ajalt toob meile külla ning mul tekivad küsimused tema tütre käitumise kohta.
Siis kui laps Anastassia oli 4.kuune läksid vanemad lahku ning laps elas ema ja vanaemaga. Viimasel aastal, siis kui Anastassia oli 5.aastane ema abielus ning sünnitas teist tütrat. Lapse ema ei toeta lapse ja bioloogilise isa suhtlemist kui aed ajalt õnnestub ta veenduda et lapsele ka isa armastust vaja. Siis, kui pooled jõuavad kokkuleppele ning ema last annab nädalavahetuseks siis elab laps ja tema isa (minu vend) meie korteris minu, minu abikaasa ja meie lapsega koos (sest muidu isa elab välismaal). Laps lasteaeda ei käi, varem istus kodus koos vanaemaga kes otusas kodus massaziteenust lapse kõrval, nüüd aga on ema lapsehoolduspuhkusel kodus ka. Nemad elavad väikses korteris viiekesi: Anastassia, ema ja väike imik, kaisuisa ja vanaema.
Mul isiklikult (kahe lapse emana)ei saa mõnikord aru miks Anastassia nii või naa käitub, vist on tal on kodus lahendamata mured, vähe armastust või stress. Näiteks:
1) Laps väga tihti käib kapuutsiga, isegi kodus võib käia, kuigi vihma, tuult, päikest ega midagi ei ole.
2) Laps ei taha enda pikad juuksed mitte mingi patsi panna, mitte kunagi, juuksed on nüüd juba pepuni pikkad.
3) Laps isegi varem, kui andis veel mingi patsi teha, nõudis et kael tagapoolt oli ALATI juustega kaetud, muidu ei olnud nõus mitte mingi soenguga
4) Kuigi minu vanem tütar ja Anastassia on head sõbrad ja mängivad hästi koos, Anastassia valetab otse silmadesse, et näiteks mänguasju katki tegi mitte tema, vaid mu tütar, või et ta ei ole mänguasju laiali visanud ning koristada peaks minu tütar. Meie pole kunagi ta peale pahased olnud ega pole kunagi ta karistanud. Milleks ta valetab kui selles ei ole vajadust.
5) Ta paneb ennast riidese väga aeglaselt ja põhjalikult. Peale basseini ma 20 minutit ootan et ta ennast kuivatab, jalgade sõrmede vahel väga põhjalikult ja hoolikalt, iga klapp kehas, väga väga põhjalikult.
6) Ta ei lase riided vahetada. Tal on üks kleit, üks jope, ühed aluspüksid ja ühed sukapüksid, mis ta on nõus selga panna ning vahetada neid ei anna (nii meile, kui ka meie teada kodus on sama lugu)
7) Siis kui ta jalatsid jalga paneb siis keegi peab ALATI sokki kande poolt pingutada. Ilma selleta ta jalatsid kunagi jalga ei pane Mängudes ta tihti karjub (ta on rõõmus, kuid väga sundimatu siis kui tall hea tuju tuleb)
9) Minu lapsega mängides ta väga tihti kasutab füüsilist hõivet/omaks võtmist, jõuga paneb minu tütrat põranda peale ning võib ta peal istuda või mängida et minu tütar on kasvõi hobune ning tema istub ta peal. Mul tundub et see ei ole päris juba 5.aastase tüdruku puhul tavaline omapära.
10) Nüüd saime teada et Anastassia onaneerib kodus, kuigi meil seda kunagi polnud, ta ei ole sellest rääkinud ega ennast puudutanud.
Neid pisiasju on palju, aga üldpildina mina olen mures, et lapsel kodus ei ole päris kõik hästi. Kuidas teie seda võiksite ära seletada? Millele tähelepanu pöörata?
Tunnustan teid selle eest, et muretsete oma väikese vennatütre pärast ja teema siin foorumis tõstatate. Kui oma peres lapse hädasolekut tähele ei panda, probleeme alahinnatakse või ei osata nende osas midagi ette võtta, siis on vajalik ja tänuväärne, kui keegi lähikonnas last aidata püüab. Ilmselt on Anastassia emal olnud liiga palju enda muresid ja probleeme, et jõuaks lapse omadega tegeleda.
Teie kirja põhjal otsustades on Anastassia suures hädas. Mainite ja kirjeldate lühidalt mitmeid ilminguid, mis kõik viitavad sellele, et lapsel on nii liigselt stressi, lahendamata muresid kui ka liiga vähe armastust – ilmselt ei suuda või ei oska ema oma armastust piisavalt väljendada ja lapsel võib olla puudu tähelepanust, hellusest, lähedusest.
Kirjeldate mitmeid lapsele kindlasti stressitekitavaid elumuutusi nagu ema-isa lahkuminek, ema uus abielu ja väikese õe sünd, liiga harv ja ebaregulaarne suhtlemine bioloogilise isaga, elamine kitsastes oludes. Last on vaja neis olukordades igati mõista ja toetada, et stressi leevendada, kuid paraku ei osata lapse muret ja hädasolekut mõnikord näha ega sellega midagi ette võtta.
Tõstatate päris mitmeid suuri murekohti. Näiteks see, et tüdruk lasteaias ei käi ega ole käinud. Lasteaias käimine kui selline ei ole iseenesest hädavajalik, kuid väga oluline on et laps saab regulaarselt viibida teiste (eelistatult sarnases vanuses) laste seltskonnas, et tema sotsiaalsed oskused areneksid. Kui laps ei käi lasteaias, peaks talle võimaldama teiste lastega suhelda ja mängida nt mänguplatsil, külas vms. Alarmeerivad on ka teie kirjeldused mitmetest tüdruku sundkäitumistest, nagu juustega ja riietumisega seonduv. Peatselt on Anastassial ees kooliminek ning kui taolised sundkäitumised jätkuvad ja kui tal tal pole piisavalt sotsiaalseid vilumusi, võib tal seal tekkida raskusi sõbrasuhete sõlmimisel ja hoidmisel, võib juhtuda tõrjumist, isegi kiusamist kaasõpilaste poolt. Seega, peab nende teemadega kiiremas korras tegelema, et last aidata.
Kuna arvatavasti on kirjeldatud sümptomid kujunenud pika aja jooksul ja nende taga on sügavamad põhjused, siis on mu kindel soovitus konsulteerida kas perearstiga, kes saab lapse edasi suunata lastepsühholoogi vastuvõtule, või registreeruda lapsega lastepsühhiaatri konsultatsioonile, milleks ei ole vaja saatekirja, või otsida perenõustamise/pereteraapia võimalust. Kui pöörduda antud murega vastava omavalitsuse Lastekaitse spetsialisti poole, siis on võimalik teatud perekeskustes saada perenõustamise/pereterapeudi teenust täiesti tasuta, nii eesti kui vene keeles. Kui lapse ema ei ole võimeline ise abi otsima, siis saate teie olla vähemalt vahendajaks või siis tugiisikuks, kui see vähegi oma laste kõrvalt võimalik on.
Kui on vähimgi kahtlus lapse seksuaalse väärkohtlemise osas, siis tuleb viivitamatult teatada lastekaitsetöötajale, hädaabinumbril 112 või lasteabitelefonil 116 111. Lasteabitelefon on avatud ööpäev ringi. See on tasuta ja anonüümne, telefonile vastavad spetsialistid nii eesti kui vene keeles. Lapsed ja nendega seotud inimesed saavad sel telefonil ka esmast sotsiaalset nõustamist ja vajaduse korral kriisinõustamist.
Mängudes ta tihti karjub (ta on rõõmus, kuid väga sundimatu siis kui tall hea tuju tuleb)