Tere!
Kuidas peaks 5aastane reageerima pettumustele? Meie 5aastane poiss reageerib igale pettumusele (ei saa mida tahtis, või kui teda keelati või kõik ei lähe nii nagu ta arvas vm) alati meie - isa ja ema-sõimamisega: löön teile näkku, lollid olete jne. Sellised sõnad tulevad iga asja peale, mis ei lähe tema tahtmise kohaselt või kui tuleb talle pettumus valmistada (hetkel ei saa õue minna või täna ei ole jalgpalli trenni või vanaema tuleb homme külla, mitte täna jne). Alati tuleb peale seda suur sõim.
Kuidas selline inetu kõnepruuk lapsest välja juurida - ei ole kuulnud, et sõpruskonnas kellegi laps samamoodi käituks. Ise me ka selliseid sõnu ei kasuta, et ei saa aru kust selline asi tuleb. Siiani oleme proovinud ignoreerida - ei mõju. Nurka oleme pannud ja riielnud - ei mõju. Ilusti oleme seletanud, et koledad sõnad ja nii ei ole ilus kellelegi öelda. ütleb, jah ei ole ilus nii - aga ikka jätkab, juba 5min pärast võib jälle nii öelda.
Teine asi on see, et igalt poolt loed - kõik algab kodust, vanemate eeskuju, kui vanemad ees, kuidas siis lapski oskab teisiti? Seda teooriat mina ei usu. Meil teineteisele näkku lüüa ei ähvardata. Teine asi on krooniline riiete ja prügi vedelema jätmine. Tuleb lasteaiast ja hakkab esikus juba riideid ära kiskuma ja kõik jätab sinna kuhu asjad kukkusid. Niimoodi läheb rada nt kööki välja - õuepüksid, jope, dressipüksid, jope jne. Kõik vedelevad. Aastaid on see nii olnud. Aastaid on räägitud, et riided pannakse oma kohale ja kas oled näinud, et emme-issi jätavad oma riideid vedelema? Ütleb,et ei ole näinud ja ei jäta. Aga ikka ise jätab koguaeg. Miks?
Prügiga sama lugu. Sööb jäätist või kommi näiteks. Paberi viskab lihtsalt keset tuba maha või sinna kus ta parajasti on. Kas meil kodus vanemad viskavad prügi maha? Ei viska ju. Aga kust tuleb selline käitumine aastast aastasse, kuigi räägime, et nii ei tehta ja meie ju kodus ega kuskil nii ei tee, et vanemate eeskuju oleks?
Ma olen nagu mingi koristajatädi - ainult korista tema järelt asju. Ja kui palun tal ise asjad üles võtta siis jälle vana tuttav sõim - löön sulle näkku, loll oled. Sõimab enne tükk aega mind, et julgesin teda ennast koristama panna - ja siis suure podisemisega paneb asjad ära.
Mis me valesti teeme?
Olete mures on 5-aastase poja käitumise pärast. On täiesti loomulik, et olete häiritud tema halvasti ütlemiste ja kodukorra eiramise pärast. Olete koguni kahtlema hakanud, kas kodune eeskuju üldse toimib. Muidugi võib olla, et poissi mõjutab ka väline keskkond ja sõnavara võib olla samuti pärit mujalt. Kuid teie võimalus on siiski mõjutada seda, kuidas asjad kodus on ja milline on teievaheline suhe. . Loodan siiski, et teil jätkub usku, et teie pojas on piisavalt tahtmist teiega arvestada, kuid ta ei pruugi seda välja näidata ja tal või
Nii võib ju olla, et tal on küll trots teie nõudmiste vastu, kuid tai vajab kõigele vaatamata eelkõige head suhet teiega, meeldivat kodust õhkkonda. Kuigi olete praegu väga häiritud ja mures, saate ikka midagi ette võtta, et pojal oleks kergem oma käitumist muuta. Tema vajab selleks teie abi. Ta on ju vaid laps, kellel puudub vajalik küpsus, järjekindlus ja teadlikkus. Mul on hea meel, et olete loobunud karistustest, sest nurka panekud jt võtted, isegi kui näivad hetkeks ohjeldavat soovimatut käitumist, mõjuvad enesehinnangule ikka alandavalt ja probleemid aina süvenevad.
Üldistatult võiks öelda nii, et selleks, et poiss huvituks käitumist muutma, vajab ta teiepoolset innustamist ja positiivseid kinnitusi, seniste reageerinute muutust. Sageli on ju nii, kui on palju pahandusi, siis pole millegi eest tunnustada ja nii jäävad lapsed emotsionaalsesse nälga ega suuda ka leida ka endas hoolivust teistesse. Nii vastuoluline kui see ka teile ei näi, siis võib kasu olla just sellest, et leiate kasvõi pisikesi märke, mis on hästi ja annata sellest teada. Samuti on ülioluline, et püüate leida võimalusi talle pöörata positiivset tähelepanu, näitate siirast huvi temaga koosolemise vastu ja tunnete rõõmu temast endast. Kui poiss tunnetab teie heasoovlikust ja usku endasse, alles siis hakkan ta uskuma ka endasse kui heasse poisisse ning ta ei pea end enam välja elama inetute sõnade ja trotsiga. Samuti on ülioluline 5-aastase poisi jaoks saada tunnustust isalt ja tunda end väärtustatuna.
Kõik eelnenu ei tähenda sugugi, et piirid ja nõudmised poleks olulised. Kindlasti on. Loomulikult on teil õigus saada pahaseks inetute sõnade peale ja olla pettunud korralageduse pärast. See, kuidas teie omakorda oma pettumust väljendate on samuti poisile õpetlik ja eeskuju andev. Neil puhkudel on oluline kasutada mina-sõnumeid, olla kehtestav – see on viis väljendada oma mõtteid ja tundeid, kuid ilma teist halvustamata ja süüdistamata (vt. Suhtlemisoskused KKK). Kirjutate, et pojal on raskusi väljendada oma pettumusi sündsal moel. Siinkohal võib olla palju abi teda aktiivselt kuulates, mis ajapikku arendab tema võimet eneseväljenduseks. Nii piiride seadmine kui ka emotsioonidega toimetulek on üks lai ja põhjalik teema, millega tutvumiseks soovitan lugeda meie kodulehelt artikleid ja soovitusi kirjanduseks ning e-kooli loenguid, samuti võib kasu olla Gordoni Perekoolist.
