Tere,
Mul on mure oma 3,5 aastase poja toitumise pärast. Nimelt tema toidulaud on väga kitsas. Ta sööb teatuid asju. Vahel ta tüdineb mõnest toiduainest ära ja vahetab selle teise vastu. Näiteks oli periood kus ta sõi ainult pelmeene ja makarone, aga liha ei tahtnud. Nüüd on jälle vastupidi, et sööb erinevaid lihatooteid (kana, siga, veis). Samuti ta muidu hakkliha ei söö aga pelmeenides ja frikadellisupis sööb meeleldi. Suppe on ta alati söönud ning enamasti sööb supis kõik koostisosad ära. Aga kui keedame kartulit või teeme ahjujuurvilju, siis neid ei söö. Algselt ta sõi kõike, mis ma andsin talle. Kuid mingi hetk hakkas lastehoiust tulema tagasisidet, et ta ei söö hommikuti putru. Mõne aja pärast ta tihti ei soovinud enam lõunat ega õhtusööki samuti. Algselt ma ei teinud sellest probleemi, mõtlesin lihtsalt, et on tüdinenud ja teen teisi toite talle. Kodus ma vahel suutsin ära petta teda ja sain ikka kahvlile või lusikale toidu mida ta ise ei oleks valinud. Aga nüüd ta alati kontrollib, mis lusikal on ja kui satub mõni võõram maitse suhu, siis lükkab suust välja. Lasteaias on asi nii kaugele jõudnud, et ta võib olla söömata terve päeva. Ta vaatab toidule peale ja kategooriliselt keeldub proovimast toitu. Teised lapsed söövad ja tema joob vaid piim, mahla ja sööb leiba. Et sööbki hommikul kodus ja siis õhtul kodus. Kui lasteaias on suppi, siis seda ta reeglina sööb. Kodus oleme proovinud erinevaid meelitamisi, samuti oleme mänginud mitu tundi õues, et peale seda ikka kõht tühi sööb. Kahjuks pole toiminud. Olen lugenud erinevaid artikleid ja käinud ka lastearsti vastu võtul. Kevadel ei olnud tervise probleeme. Aga nüüd vaikselt on hakanud tema seedimine streikima. Minu küsimus oleks, et kuidas ma saaksin teda proovima erinevaid toiduaineid? Kas ma peaksingi tegema talle eraldi süüa? Et kui ma talle eraldi süüa teen, kas tal sellest ei teki arusaam, et ta ei pea sööma seda mida mina söön, vaid ta saab seda toitu mis talle meeldib? Või ma peaksin olema kindlameelsem ja käskima seda süüa mida ise söön? Et kuidas ma saan aru, et ma talle liiga ei tee? Mul on väga suur mure tema toitumisega ja ei oska enam midagi teha. Samuti tunnen juba tugevat survet teistelt (lasteaiast, vanavanematelt ja tuttavatelt), et kunagi ta ei söö seda, mis teised söövad.
Olete mures oma lapse toitumise pärast, kuna ta ei tundu söövat piisavalat mitmekülgset toitu ning võib veeta terve lasteaiapäeva söömata. Lapsel on välja kujunenud kindlad toidueelistused ning keeldub uut toitu proovimast. Soovite nõu, kuidas lapse toitumist toetada talle liigselt survet avaldamata.
Lastel võib tõesti olla perioode, kui nad söövad vähem või eelistavad mõnda kindlat toitu. Enamasti on need perioodid mööduvad ja muretsemiseks pole põhjust. Oluline on pakkuda eelistustest olenemata lapsele mitmekülgset toitu ja arvestada, et reeglina lapsed ennast nälga ei jäta. Igaks juhuks tasuks esmalt alati veel korra nõu pidada laste- või perearstiga, et teha kindlaks, kas laps saab praegusest toidust vajaliku kätte ja kuidas toitumine mõjutab lapse seedimist.
Praeguseks hetkeks on lapse eripärane toitumine kestnud piisavalt kaua, et ümbritsevad inimesed on hakanud tegema sellekohaseid märkusi. Saan aru, et olete omalt poolt proovinud igati lapse mitmekülgset toitumist toetada. Seda enam tekitab väline surve ebamugavuse tunnet ja abitust. Muremõtted toitumise pärast võivad viia selleni, et teema on pidevalt päevakorral. Mis on iseenesest täiesti mõistetav, kuna mure lapse pärast on suur. Samas on see midagi, mida lapsed kalduvad kergesti tajuma. Kui laps tunnetab pinge tunnet söömisega seoses, muutub ta ka ise ärevaks ja see võib soodustada mittemeeldivate toitude vältimist. Saan aru, et lasteaias pööratakse samuti lapse toitumisele suurt tähelepanu. Kui laps tunneb lasteaias liigset survet süüa, võib ta ärevuse tõttu pigem üldse toidust keelduda ja alles kodus turvalises keskkonnas sööma asuda.
Tasuks ka mõelda, kas peres ei ole viimasel ajal toimunud suuremaid muutusi, mis võivad lapse emotsionaalset seisundit mõjutada (näiteks vanemate vahelised pinged, lahutus, lähedase surm, kolimine jms). Sellistes olukordades vajavad lapsed alati veel enam toetust, tunnete peegeldamist ja selgitustööd.
Kui arsti juures käigust selgub, et lapse tervisega on kõik korras (sh ei esine allergiaid või toidutalumatusi), oleks hea mõneks ajaks toitumise mure rahule jätta. Toetage ja armastage last sellest olenemata, kui hästi või halvasti ta sööb. Samas pakkuge talle mitmekülgset toitu ja vältige talle eraldi toitude valmistamist. Hea oleks ka lasteaiaga selline teguviis kooskõlastada ja vanavanematega, kui ta nende juures palju aega veedab. Kui mure ikka ei lahene, oleks mõistlik konsulteerida perenõustaja või toitumisalase nõustajaga.
