Tere,
Minu laps saab 7.juuli 3-kuuseks. Paar nädalat on meil olnud suur mure magama jäämisega. Ärgates on laps rõõmus, jutustame ja mängime natuke, siis sööme ja lobiseme edasi. Umbes tund peale ärkamist väsib laps ära ja hakkab nutma. Hoian teda süles, kussutan, laulan, lohutan, ikka nutab kuni lõpuks uinub. Kui natuke kauem(5-10 minutit) on üleval siis röögib lohutamatult kuni magama jääb, see juhtub siis umbes 10 minutiga. Kui jätan ta enda sülle magama siis magab 1-1,5 tundi, enda voodis ärkab kohe üles kui ma ta kõrvalt ära lähen.
Ööunne jääb tavaliselt kell 9 ja enne seda on vann ja annan süüa, siis jääb tissi otsas magama ja magab ilusti edasi. Kui ma tahan aga veel kuhugi toast minna siis on jälle üleval ja magama panek võtab aega 1-2 tundi. Suure osa sellest ajast nutab. Kui panen ta ärkvel olles oma voodisse on kohe lahutamatu suur nutt lahti.
Öösel magab ilusti, sööb vahepeal ja magab kohe edasi.
Ärkvel olles on koguaeg rõõmus laps.
Kuidas sellest magama nutmiseni lahti saada? Enne jäi lihtsalt magama, nüüd aga ainult nutuga. Kui katsun ennetada nutmist ja ta enne magama panna siis on vaikselt süles natuke ja siis hakkab ikka nutma.
Endal on nii kurb kuulata seda ja raske sellepärast olla. Ja kuidas õpetada last päeval voodis magama nii, et ma natukene midagi teha ka saaksin?
Jah, see on kahtlemata teile väga kurnav, kui igakord ja seda on mitu korda päevas, kulgeb magama jäämine pika nutuga. Näib nagu oleks see lapse jaoks vältimatu rutiin ilma milleta ta uinuda ei oskagi. Kuid ometi polegi see nii tavatu, et beebid end magama nutavad. Kes teab, on see siis veel nõrga ja väljakujunemata närvisüsteemi eripära või midagi muud, kuid õnneks lapse kasvades see ikka leeveneb, kuid siiski võib kesta kuid, sageneda näiteks hammaste tulekul või haigeks jäädes, või mõne muutusega seoses.
Kuna laps on ärkvel olles valdavalt rõõmus, söögiisu üle te ei kurda, laps saab rinnapiima ja mingeid teisi murettekitavaid ilminguid ei ole, siis jääb vaid see rahutum aeg üle elada. Kui nüüd midagi soovitada, siis ehk seda, et lapsel oleks võimalik vahel siiski ka omaette oma voodis uinuda ja mitte alati liialt kiirustada tema sülle võtmisega. Lapsel on kerged tekkima seosed ja nii võib tema jaoks olla ainus rahustav ja turvaline oleks enne uinumist olla teie süles. Kui ema iga kord voodis nutva lapse sülle võtab, siis võib ju tekkida ka seos, et üksi voodis olla ongi ohtlik. See muidugi väga lihtsustatult näitlikustamine, kuid proovida tasub ka teisi viise, et aidata last ise oma voodis uinuda, nt piirduda veidi aega tema lähedal olemisega, unelaulu või silitamisega rahustada ja siis jälle omaette jätta. Vahel annab häid tulemusi ka see kui isad lapsi magama panevad.
Soovitan lugeda ka üht raamatut, milles ongi palju juttu just nutvatest beebidest, nutu tähendustest ja soovitustest vanematele: A.Solter „Nutt ja jonnihood“.
