Tere! Minu nelja-aastane laps on väga emotsionaalne ning temperamentne ja kui tal sündis kaks aastat tagasi õde, siis oli ta alguses väga armukade. Enamasti väljendus see mängukaaslaste löömises või tõukamises. Asi on praegu küll palju parem, kuid endiselt ta lööb teisi lapsi. Mul on tunne, et nüüd on löömised pigem teadlikud, nn kiusu moodi. Samas lasteaias pole tal kunagi neid probleeme olnud. Me oleme temaga rääkinud ja rääkinud, teise tuppa istuma pannud ja vahel harva (kui enda emotsioone talitseda ei suuda) ka pepule laksu andnud.
Kolisime eelmisel aastal uude linna ja vanem laps kohanes uue olukorraga aeglaselt. Näiteks endiselt ei taha ta jääda üksi ilma vanemateta kaubanduskeskuse mängutuppa või kord nädalas käib ta trennis oma sõpradega, kuid tema jätmine treeningsaali on mõnikord nutune. Olen märganud, et ta on hakanud ka kartma, kuigi me pole teda kunagi teadlikult hirmunud. Näiteks kardab ta metsa minna, sest seal elavad hundid (Punamütsikese muinasjutt). Võibolla on see kokkusattumus? Samas kohanemine uue olukorraga ja hirmud on ju omavahel seotud.
Kirjutate oma nelja-aastase lapse kahest teile muret valmistavast teemast- löömisest ja hirmudest.
Seostate lapse löömise-tõukamise alguse noorema lapse sünniga perre. Armukadedus on loomulik ja sageli kaasnev nähtus õdede-vendade lisandudes, see võib olla üks tegur, mispärast toona kaheaastane laps käitus agressiivselt. Teisalt võib vaadata löömist/tõukamist kui lapse reageerimist (lapsed on impulsiivsed), kui puuduvad veel sõnad, verbaalne võimekus selgelt väljendada oma vajadusi, soove, pettumusi, tundeid jne.
Seega vajab te nelja-aastane laps karistuste asemel (mis kindlasti ei ole kohane viis lapse käitumise muutmiseks, kuna toimib vaid ajutiselt ning mõjub negatiivselt lapse eneseteadvusele ja lisaks rikub vanem-laps lähedussuhet) vanematepoolset positiivset tagasisidet, märkamist ja personaalset tegelemist (igapäevaselt).
Saate olla ise heaks mudeliks käitumuslikult, näidates ette, kuidas tugevate tunnete korral oleks kohane käituda (löömise-tõukamise aemel), näiteks lapse peale pahaseks saades lähete veidi eemale, et ise maha rahuneda. Soovitan teil sellele lisada ka verbaalne pool: "Tunnen, et lähen praegu närvi/vihaseks ja pean minema kööki, et ennast maha rahustada. Joon seal klaasi vett (või hingan paar korda sügavalt, või raputan endalt viha maha- mis iganes head rahustamistehnikat soovite, et ka teie laps hakkaks rakendama. Veebipoes vianaturale.ee müüakse "Tugevate tunnetega toimetuleku kaardid", millistel on terve hulk häid ideid lapse raskete tunnetega toimetuleku õpetamiseks), siis tulen tagasi ja räägime".
Nii õpib ka laps pingeolukordades aja maha võtma, oma tunnetest rääkima (nendega kontakti saades) ja end rahustama (teie abil muidugi).
See oleks hea alternatiiv ka lapse omaette tuppa rahunema saatmisele- ta ei oska veel ise ennast rahustada, selleks vajab ta turvalise täiskasvanu lähedalolekut.
Olukordades, kus lapse tunded keevad üle, on abistav, kui sõnastate talle tema emotsioonid tagasi- nii aitate tal nendest välja tulla. Rääkige ka ise oma tunnetest!
Kui laps lööb, takistage tal seda jätkamast ning väljendage alati selgelt ja lühidalt, et: "Ei löö! See teeb haiget." Sõnastage taas lapse tunne, mis teda võis taolisel moel käituma panna, a la: "Saan aru, et oled pettunud, kuid lüüa ei tohi".
Teie neljase lapse elus on olnud juba mitu suurt muutust ja igaüks koheneb nendega omas tempos ja erilisel moel. Võimalik, et kolimine on lapses suurendanud ebakindlust, tõstnud tema ärevuse taset ning lisaks on hirmude kogemine lapseeas üpris levinud- lastel on väga elav fantaasia ja mitte veel nii selge arusaam maailma toimimisest.
See, et neljane ei soovi vanematest eemal olla, võõras kohas omaette jääda, ei peaks olema väga rahutukstegev, pigem võib sellise käitumise all näha stressis/ärevat/ebakindlat last ning tema vajadus on kogeda suuremat turvatunnet, lähedust, soojust- siis on ta ka valmis uutele olukordadele vastu astuma ning suudab mõnda aega ka ise hakkama saama. See tuleb ühelt poolt ajaga, teisalt saate vanematena palju ära teha lapse turvatunde tugevdamiseks.
