minu superlaps (hea magaja, sööja, omaette mängija, rõõmsameelne musterlaps) on pärast aastaseks saamist nagu ära vahetatud. Kapriisid, rahutu uni, mänguasjade loopimine, emme küljes rippumine jne jne jne Kas ma ei saagi oma kullakallikest tagasi enam. Pean tegema kodus veidi tööd (varem laps võimaldas seda probleemideta), aga olen juba nädalaga tähtaegadest maas, sest päev möödub lapse pilli järgi tantsides
Niisiis muretsete, et laps on saanud aastaseks ja hakanud seninsest erinevalt käituma - magab rahutult, on tujukas, loobib asju jne. Võimalikke põhjuseid on mitu - muutused senises rütmis või elukorralduses (nt emal aega vähem), ealised vajadused, tervislik seisund vms. Näib nagu on midagi, millega ta ei tahaks leppida ja väljendab oma rahulolematust. Vahel peale aastaseks saamist, kui laps märkab, et ema pole enam nii käepärast kui enne, ei tunne laps end piisavalt muretult ja turvalisest. Kuigi ta järjest enam iseseisvub, vajab ta ja lausa nõuab ema aktiivset tähelepanu, et jagada temagi kõiki elamusi. Ta avastab iga päev maailma ja selleks ta vajab, et ema osaleks selles. Enamasti on see eriti selgelt tuntav kusagil alates 1,5 a vanusest. Sel ajal on eriti suur vajadus läheduse, tähelepanu ja armastuse järele. Eriti tugevasti hirmutavad lapsi selles eas emast lahusolekud. Hüljatuse tunne või hirm selle ees tekitab viha ja trotsi. Samuti tekivad unehäired ja raskused magamaminekul. Lapse jaoks tähendab see oma mängu katkestamist ja emast (ja teistest) eemaldumist ning üksi olemist. See kujuneb just teisel eluaastal rakseks katsumuseks.
Seega on üsna pingeline aeg teil mõlemal. Laps avastab maailma ja muutub aktiivsemaks ja peab kohanema sellega, et ema pole kogu aeg temaga ja iseendastmõistetev. Teil endal aga ootavad töökohustused.
Loodetavasti leiate siis sobiva tasakaalu - et tööasjad saaks korda ja laps tunda ema lähedust. Usun, et teie superlaps on ikka alles ja tunnete sellest rõõmu!
