Minu 8-aastane poeg kardab paaniliselt kõiki koeri. Koolist tulles on ta hüpanud lahtise koera eest kraavi, nii et nägu ja käed olid ikka päris katki. Õues ei julge ta ka üksinda (st. täiskasvanuta) eriti käia, sest äkki tuleb mõni koer. Oleme temaga sellest hirmust rääkinud tundide kaupa, aga kasu ei miskit. Koos oleme käinud tuttavate koeri vaatamas ja katsumas. Mida soovitate sellises olukorras ettevõtta? Endal on juba "juhe" ikka täiega koos ops:
NB! mitte kunagi ei ole ta koerte käest hammustada ka saanud.
Näib, et poeg on tõesti hirmul ja tegemist võib olla paanikahäirega. Kui rahulikud selgitused ja jutuajamised ning ohutul moel koertega kokkupuuted pole aidanud kartust leevendada, siis võiks pöörduda lastepsühhiaatri poole. Kui on tegemist ärevus- ja paanikahäirega, siis sellega toimetulekuks on vaja professionaalset abi.