Meie 10-aastane poeg on alati olnud tundlikum ja emotsionaalsem laps, aga suuri muresid pole sellega seoses olnud. Küll ei ole ta aga pisikesest peale üksi magama jäänud ja ta soovib siiani, et oleksin uinumiseni tema juures.
Viimastel aastatel on aga probleemid magamaminekuga süvenenud. Tal on tekkinud seoses õhtu ja pimedusega hirmud: näiteks kardab ta oma sõnul, et toas on koll. Murelikuks teeb mind eelkõige see, et sellises vanuses peaks kollihirmud juba pigem möödas olema, mitte süvenema.
Kollihirm sai alguse koolis nähtud Harry Potteri filmist, kus olevat olnud mingi olend, kes teda hirmutas. Sellesse hirmu on ta aga kuidagi kinni jäänud ja see üha süveneb. Nii pelgabki ta enne uinumist, et kuskil toas on seesama olend. Oleme mõistagi sellest palju rääkinud - laps saab ka ise aru, et ta hirm on irratsionaalne ja kolle pole olemas, aga see teadmine ega minu seletused ei võta hirmu ära.
Kuu aega tagasi lisandus veel üks hirm. Nimelt oli laps kõrges palavikus ja ühel ööl nägi ilmselt palavikust tingituna õudusunenägu, kus tema peal oli olnud midagi väga rasket, mida ta üritas ära lükata. Igatahes ärkas ta selle une peale nutuga ja kirjeldas seda kui väga ebameeldivat ja segadust tekitavat tunnet. Kuna poeg polnud aastaid palavikus olnud, siis ilmselt mõjus kõrge temperatuur kuidagi väga ebamugavalt ja sellest siis halb unenägu. Nüüd on ta samamoodi sellesse unenäost tekitatud halba tundesse kinni jäänud ja ütleb, et teda häirib see tundmus ega lähe meelest. Olen üritanud talle selgeks teha, et see unenägu oli tingitud keha reaktsioonist kõrgele palavikule, aga laps ei saa üle hirmust selle unenäo ees.
Pärast haigust on tal olnud ka mitmel ööl unepaanikahood, mida viimati esines mitu aastat tagasi. Samuti on hakanud kõvasti hambaid krigistama - asi, mida varem pole esinenud.
Pikka juttu kokku võttes - lapsel on õhtused hirmud ja rahutu uni.
Mainin veel seda, et päeval on laps rõõmsameelne ja julge. Koolis läheb tal hästi, õppimine raskusi ei valmista, ka sotsiaalses plaanis on kõik korras - ta on seltsiv, tal on toredad sõbrad. Meil, vanematel, on lapsega usalduslikud suhted, oma muresid julgeb ta alati meiega jagada.
Kuidas aidata lapsed hirmudega toime tulla ja nendest jagu saada? Mida saaksime oma lapse heaks teha?
Teil on tore poeg, kellega suhtlemist te naudite, kes on seltsiv, rõõmsameelne ning saab õppimisega kenasti hakkama. Mureks on tema raskused uinumise ja unega, teema, mis viimasel ajal on veelgi teravnenud.
Tõesti, nagu mainite, on 10-aastane laps võimeline vahet tegema, mis on reaalsus ja mis fantaasia. See ei tähenda siiski, et ebareaalsed, kuskil nähtud või väljamõeldud tegelased temas hirme ei võiks tekitada. Oma tundliku natuuri tõttu on teie poeg ilmselt ümbritseva suhtes väga vastuvõtlik ning talletab endasse erinevaid emotsioone, samuti hirmutavaid pilte ja olendeid, mis temasse nn salvestuvad ja teda õhtuti uinudes või unes kummitavad ja segavad. Olete teinud õigesti, kui teda rahustate ja talle selgitate, et neid olendeid ei ole tegelikult olemas ja neid karta ei ole põhjust. Samas, tema hirmud on reaalsed ja olemas, mistõttu on lapsele väga oluline, et tema hirme ja tundeid ei tühistataks, vaid teda ära kuulataks, et lastaks tal rääkida, mis teda hirmutab (selleks on hea kasutada aktiivset kuulamist, Sina ja Mina kodulehelt saab vajadusel lugeda selle kohta lähemalt) - et ta saaks kõiki oma kõhedusttekitavaid mõtteid ja tundeid jagada, turvalises keskkonnas turvalise isikuga (olgu selleks siis ema või isa). Näiteks, kui laps mainib mingit „kolli“, ei ole tal abi sellest, kui ütlete, et kolle ei ole olemas. Laske tal kirjeldada, missugune see koll on, kes talle silme ette tuleb, millal see koll talle mõtetesse tuleb, mida see koll teeb, mis tundeid temas tekitab jne. See võimaldab lapsel kõhedusttekitavad kujutluspildid sõnadesse panna ja nn enda seest välja saada. Ehk et julgustage teda võimalikult palju neist hirmudest rääkima. Hirm ja ärevus kaasneb stressiga, seetõttu on oluline , et aitaksite lapsel vabaneda ka muudest päeva jooksul kogunenud negatiivsetest emotsioonidest. Julgustage last endaga jagama oma päevategemisi. Ärge rahulduge sellega, kui laps ütleb, et päev läks „hästi“. Proovige ta saada rääkima täpsemalt, kirjeldama, mis oli päevas toredat, mis talle rõõmu valmistas, mille üle ta oli uhke, ning mis kurvastama pani, pahameelt, pettumust vms põhjustas. Võite talle eeskuju näidata, jutustades talle oma päevast, kordaminekutest ja ebaõnnestumistest, näidates end inimesena, kel on ka hirme ja ebameeldivaid tunded. Oma tunnete jagamine aitab lapsel end ventileerida, kergendab negatiivsete emotsioonide „pagasit“ ning loob soodsama pinnnase rahulikuks uneks.
Veel mõned nipid, millest teil ja teie pojal võib ehk abi olla. Päeva jooksul kehasse kogunenud pingeid aitab maandada füüsiline koormus ja tegevus värskes õhus, seetõttu jälgige et igas päevas oleks lapsel väike jalutuskäik, rattasõit, trenn vms. Rasket füüsilist pingutust tuleb siiski vältida 3–4 tunni vältel enne voodisse minekut. Vaadake, et laps ei sööks enne magamaminekut kõhtu täis, vältige rasvaseid, praetud või vürtsikaid toite. Kuna rahuliku une tagab lõõgastunud keha ja lõõgastunud meel, siis 1-1,5 tunni vältel enne voodisse minekut võiks tegelda ainult rahulike tegevustega. Oluline on väljalülitamine päevasündmustest, leidke mugav ja vaikne koht ning võtke aega, et olla ainult lapse päralt ning temaga vestelda. Meeles tuleb ka pidada, et igasuguste „helendavate“ ekraanide vaatamine ja kasutamine enne magamaminekut raskendab uinumist. Võite uinumise soodustamiseks aidata lapsel oma keha lõdvestada, kuna seeläbi muutuvad rahulikumaks ka tema mõtted. Väga heaks ja lihtsaks mooduseks on lõdvestumine hingamise abil. Juhendage last oma hingamist jälgima ja sügavalt hingama, nii et igal väljahingamisel lõdvestuks keha ikka enam ja enam. Kui tähelepanu on kehal, siis ei ole ärevatel mõtetel peas ruumi. Abi on numbrite lugemisest sisse- jä väljahingamise ajal, nt sisse hingates lugeda viieni ja välja hingates samamoodi. Välistamaks füsioloogilise taustaga unehäirete olemasolu võite konsulteerida näiteks Hea Une Keskusega www.heauni.ee. Jaksu ja edu teile.
