Tere,
Kirjutan sellisest murest, et 1a 4k kutt "armastab" meeletult loopida asju. Harva kui millegagi mängib, pigem loobib, eriti põnev on seda teha voodi taha vms kohtadesse. Lisaks loobib ka teisi, kuigi on seletatud et "ai-ai, emmel on valus ning emmele ei meeldi kui loobid asju" vms laadis. Tema löögid on väga tugevad ning oleme pidevalt hirmus, et kas nüüd loobib kedagi või midagi. Tundub nii agresiivne käitumine. Keela ja seleta palju tahad, ikka loobib. Laps ei oska teha ka pai, sellised jõulised löögid, kuigi paid oleme õpetanud algusest peale. Mida rohkem uksed või kapid häält teevad seda parem, eriti põnev on siis kui mõni loom (kiisu,kutsu) ukse vahel on vms. Kõik see on hirmutav, et miks nii äkilised ja agresiivsed liigutused. Püüan ka rahulikke mänge, kas mängida mingit muusikariista või vaadata raamatust pilte vms. Teda ei huvita see, koguaeg traavlib ringi ning pillub kuskile asju või siis ronib kuskile. Lisaks kõne poole pealt ütleb "aitäh", vahest tuleb harva "mäm-mäm" ning "emme". Kuid aru saab vägagi hästi, kui seletan mida tegema hakkame vms. Aga huvi puudub et sõnu järgi öelda. Lisaks üksi asjatamist tal pole, keegi peab koguaeg temaga tegelema, kui temale kogu tähelepanu pole, siis on väga viril ja jonnakas. Mõni ütleb, et kõik on korras et kasvab välja, samas mõni teine ütleb, et peaksime abi otsima. Kust siis jookseb piir?
Teie varsti pooleteistaastaseks saav põnn on hästi liikuv ja uudishimulik. Ta on valmis avastama maailma enda ümber ja seda ta ka täiel rinnal teeb. Kuna ta motoorika, liikumine on hästi arenenud, siis pole midagi ebatavalist selles, et sõnavara veel väike- kõik korraga ei jõua võrdelt areneda.
Lapse käitumine on ajendatud vajadustest (nagu kõikidel inimestel, sh täiskasvanutel). Vajadus ei pea olema seotud vaid negatiivsete asjadega,- et ta ei saa midagi, mida ta tahab (ei ulatu millegini, talle keelatakse midagi jne), või ta enam ei taha midagi (magada, süüa jne). Ka uudishimu ja soov katsetada on vajadus. Lapse jaoks on põnev näha, kuidas asjad kukuvad, häält teevad... ja katki lähevad, või kuidas teised inimesed reageerivad sellele, kui mõne asjaga pihta saavad. Leidke lapsele turvalisi ja põnevaid võimalusi mänguks ja katsetusteks. Näiteks vannis võib ta võtta plasttopsi ja seda vette kukutada, veega plätserdada, samuti saab ta seda kraanikausis. Kui laps aga näiteks laualt tassi või kausi võtab ja seda maha tahab visata, siis öelge näiteks: „Ei tohi toidunõusid maha visata. Need lähevad katki ja mulle ei meeldi seda sodi koristada. Mängitakse vannis“ või siis „Nõusid ei loobita. Kui tahad visata, siis võta pall“ või "Stopp! Ei löö mind, valus!"- Neid asju peate ütlema jällegi korduvalt. Ei maksa loota, et mõne korra ütlemise järel laps ennast muudab. Tal võtab arusaamine veel aega, kuna tema aju areng/võimekus on hetkel suuteline vaid hetkeks teie keeldu meeles hoidma. Ta tõepoolest unustab teie keelu koheselt ja ka seetõttu teeb ta korduvalt samu ebakohaseid asju.
Kui laps loobib asju vihaga (nimetate, et laps teeb kõike justkui suure jõuga ja agressiivselt), siis tuleb talle õpetada viha/tunnete välja elamiseks muid viise. Peegeldage talle tema tundeid tagasi. Näiteks „Sa oled vihane, et ma ei luba sul toiduga mängida. Sa võid vihane olla, aga kaussi ei tohi maha visata“; "Said pahaseks, et räägime isaga omavahel juttu ja sa tunned end kõrvalejäetuna," jne jne. Viha ja sellega seotud teised negatiivsed tunded on loomulikud, me kõik kogeme neid aeg ajalt. Tundeid tagasi peegeldades annate talle sõnaara, kuidas ennast väljendada ning siis ta ei pea enam asju loopima. Muidugi võtab see aega, seega kannatust! Karistamisest ja noomimisest pole kasu, sest laps ei õpi siis tunnetega toime tulekut.
Nagu enamus lapse arenguga /kasvamisega kaasnevatest probleemidest, mööduvad ka asjade loopimise probleemid. Oluline, et oleksite lapsele teejuhiks (rahulik ja end selgelt kehtestav täiskasvanu) ja näitaksite ette, kuidas käituda. Teie poolt kirjeldatud viisid lapsega rääkida ja erinevad tegelused on kõik abistavad ja arendavad ning igati kohased!
Lisaks käige palju õues, looduses, kus laps saab end turvaliselt välja rahmeldada, joosta, mängida, ronida, asju katsuda, visata jne.
Lisan siia artikli 0-3 aasta vanuste laste arengust:http://www.sinamina.ee/ee/uudiskiri/meelikese-artikkel/?c_tpl=1114
