No ei saa enam hea ega kurjaga Saab aru küll, et see pole ilus aga ikkagi lasteaiast koju tulles õnnetus püksis.
Ütleb, et ei jõua minna ja olid õues lasteaias ja ei tea kus vets on jne...
Ajab igasugust udu. Mul mõistus otsas. Keelasin arvutiga mängimise ja kommi ei ostnud. 1 päev oli tubli teine päev sama jama. Lasen istuda potil, et enne ära ei tule kui kaka tehtud aga ei midagi.
Mul mõistus otsas. Ta ometi suur laps, no kaua võib? Mis on viga?
Olete mures, et laps kakab püksi. Enamasti kuskil 2-aastaselt hakkavad lapsed tasapisi mõistma, et potti kakada ei olegi nii hull kui võibolla algul tunduda võis. Teie lapse puhul peaks uurima, et kas laps lasebki kogu häda püksi või määrib pükse. Viimasel juhul võib tegu olla kõhukinnisusega ja valuga, mis tõttu laps ei julge kakada ning see, mis püksi tuleb on tema jaoks õnnetus. Tegelikult püüab sellisel juhul laps kakamist üldse vältida - kinni hoida. Sellise olukorra leevendamiseks peaks kasutama lahtisteid ning ka arstiga nõu pidama.
Kui aga laps mitte ainult ei määri pükse vaid siiski teadlikult lasebki kaka püksi, tuleks püüda teda potile "meelitada". Käskude ja noomimistega siin juures hakkama ei saa. Pigem ikka heaga ja kiitusega, kui laps on nõus potile istuma. Arvestama peab ka sellega, et kakamisega käib tihti kaasas mingi kindel rituaal. Proovige välja selgitada, mis võiks teie lapsele olla selleks rituaaliks, mis aitab tal rahulikult potil istuda ja kakada. Kui asi kohe ikka ei õnnestu, siis ärge kurjustage. Selles olukorras saab edasi ikka kiituste ja meelitustega. Kannatlikkust teile!