1,4 aastane preili ei taha tükislist sööki!nii suuri sööb ,kui ilma närimata kõrist alla läheb..aga midagi närida tundub ,et ei oska..pakume siin küpsist ja mõngleid ja saia..jne..millegi vastu ei tunne üldse huvigi..perearst ütles ,et tuleb last nälgas hoida ,et hakkaks sööma ..mis teie arvate ,vo on mõni muu hea nipp?
Väikelaps võib olla toidu suhtes väga valiv ja konservatiivne, osati seda seostada tema vajadusega määratleda maailma. Väikelaps tunneb end seda turvalisemalt, mida ette ennustatavam on maailm. See on ka üks põhjus, miks lapse ümber peab olema turvalisi rutiine alates päevakavast ja lõpetades emme-issi reageerimisviisiga tema käitumisele – see teeb maailma ettearvatavaks ja sellises maailmas on turvalisem olla. Ka söök, selle välimus ja maitse, taldrikule asetamise või söömise viis võib olla lapse jaoks omamoodi kontroll: kas maailm ikka toimib (maitseb) endist viisi? Endist viisi on turvaline. Kasvades-arenedes, maailma ja iseendaga tuttavamaks saades suurenevad ka teadmised, ja laps hakkab tasapisi maitsma ja sööma aina rohkemaid asju ja mitmekesisemal viisil.
Oluline on mitte kasutada sundi-veenmist, vaid pigem hoolitseda selle eest, et lapsel oleks olemas need toidud ja just selles olekus, mis lapsele meeldib, kindlasti peavad valikud olema tervislikud. Laps ei peagi saia ja küpsist sööma. Kui ka porgand, õun, banaan jms, mida hammustama peab, et meeldi, saab neist teha sellise söögi, mida laps on nõus suhu võtma ja alla neelama.
Osati on tegu ealise eripäraga, laps võib olla väga umbusklik kõige selle vastu, mis on võõras ja ka söögi olek võib tunduda võõras, närimine võib tunduda võõras. Ikka saab tükkide, viilude asemel pakkuda püreed, putru, suppi, või teha lihtsalt oma peretoit pudiks.
Oluline on pakkuda lapsele ikka endise järjekindlusega uue moega ja teie arvates vajalikke toite, kuid mitte pealetükkivalt ja mitte rohkem kui paar korda söögikorra ajal. "Sa ei soovi? Hmm, mulle nii maitseb, seda saab hammustada, amps!
Tähtis on, et te ise üle ei muretseks. Kui laps iga kord söögilaua taha istudes tajub teie pinget: kas ta täna sööb? kui palju ja mida ta sööb? kas nõustub maitsma?, läheb ka tema pingesse ja nõustub veel vähe uusi tükilisi asju sööma. Andke lapsele vajalik toit sel kujul, mismoodi ta on valmis vastu võtma ja ärge survestage.
