Mida teha-öelda, kui 11.a. neiu väidab, et on paks? See ilmselt ei aita kui öelda, et ei ole. Arvan, et tema mure on tulnud sellest, et väiksena oli ta oma vanema õega ühte kaalu või natuke raskem, nii et sealt tulid ka võrdlused üles. Kuidas aidata tal endal avastada, et ta on kena ja sale neiu, kes peab ka veel kasvama...
11 aastaselt on laps jõudnud eelpuberteeti. Mõnikord võib tunduda, et raske on last ära tunda. Mõned tüdrukud käituvad väga poisilikult, teised jälle vastupidi muretsevad oma keha pärast väga palju. Suhteküsimused ja kes kellega suhtleb ja sõber on, on keskne probleem. Hormoonide tase kehas muutub nii palju, et see paneb lapse käituma vastuoluliselt. Tegelikult ei saaa laps aru, mis temaga toimub. Ta meeleolud kõiguvad. Kord muutub ta endalegi arusaamatult vihaseks ja kord jälle kurvaks. Mõni laps elab need tunded välja sissepoole, mõni aga paugutab uksi ja paneb vanemate kannatuse proovile. Samas tajub laps ise, et käitub vanematega halvasti ja tunneb omakorda süüd. Tüdrukute keha muutub ja muutus tekitab vastuolu media poolt peale surutud piitspeenikeste modellide poolt esindatud iluideaalidega. Sel perioodil võib tõepoolest alguse saada n.ö. toiduga mängimine, rahulolematus kehaga jms.
See, mis olukorda tasakaalustab on ikka ja alati turvaline suhe oma vanematega. Turvalisus tähendab seda, et vaatamata sellele, et ta mõnikord iseenda ja olukordadega pahuksis on, saab ta vanemaid usaldada ja need on tema jaoks olemas. Vanemad kuulavad ja mõistavad teda (mõistmine ei tähenda, et arvamust jagatakse). Olen, teiega nõus, et kui laps ütleb, et ta on paks, siis vastupidise väitmisest ei ole just palju kasu. Hoopis vastupidi, laps tunnetab, et tema muret ei võeta tõsiselt, asub kaitsesse ja emotsioonid vallutavad kogu keha.. Kui talle lihtsalt ja huvi tundvalt tagasi peegeldada:” Tõesti!? Ma kuulen, et sa pead end paksuks?!......Hm.!?....” Nii tekib vestlusesse rohkem “õhku” ja jätkates saab laps kiht kihilt ise edasi sügavamale oma arutluste ja selgitustega minna. Te saate rohkem teada, miks laps nii tunneb. Niiviisi tagasi tema mõtet peegeldades rahuneb tema aju see piirkond, mis vastutab emotsioonide eest ja analüütilisem aju osa saab oma tööd teha. Kui laps on sellises seisundis, siis on ta avatum ära kuulama teie näiteid või mõtisklusi. Olge valmis leidma selliseid näiteid, millega lapsel kerge samastuda on. Selleks võiksite teha natuke eeltööd ja olla kursis, mis ltüdrukut ja tema sõpruskonda parasjagu köidab. Võite pöörata tähelepanu kõhnuselt ja paksuselt pigem sportlikkuse ja tervisliku toitumise peale. Võite pakkuda, et otsite koos tervislikke toiduretsepte ja valmistate koos õhtusööki jne. Tunnustage lapse tugevaid külgi ja arutlege teemadel, mis lapsele huvi pakuvad. Rääkige inimestest ja naistest, kes on mingil põhjusel silmapaistvad ja enesekindlad. Tehke koos trenni. Olge lapsega kehalises kontaktis, kui ta seda veel soovib. Kallistage, tehke massaazi.
