Mul on suur-suur mure, nimelt mu 1a4k laps ei oska ise magama jääda, ainult kussutades jääb ja seda olen teinud terve tema elu. Nüüd aga on ta juba päris raske laps ja ma lihtsalt ei jaksa enam. Hambaid hetkel ei tule ja praegu oleks hea aeg, aga mis on mu 1.samm? Magab ta küllaltki minu kõrval, st et voodi on mu voodi vastas ja võret vahel pole. Hetkel veel tal 2 und päevas, et kas nt panen ta ühe une peale üle, et siis rohkem väsinum ja ei jaura nii palju? Ma absoluutselt ei kannata kui ta nutab, sest see nutt on niiii südamest läbi lõikav, et ma lihtsalt ei suuda seda pikalt kuulata. Ma tahaks siiski sellist meetodit kus poleks nii traumeeriv lapsele ega ka mitte mulle. Ma tean et oleksin pidanud varem ise magama jäämist õpetama, aga kord tulid hambad jne, lisaks mulle meeldis see kuidas ta süles tuttu jäi. Ärge saage valesti aru, siiani meeldib, aga no 20 minutit kussutada nii rasket last pole mingi kerge töö, selg juba valutab :/
Aitäh kõigile, kes annavad head nõu!
Teie 1a, 4k laps on siiani uinunud teie süles. Küsite, mis võiks olla esimene samm, et last tema oma voodis uinuma õpetada.
Kõige esimene samm on alati see, mis toimub n.ö. lapsevanema peas. Kui te ise olete kindel, et nüüd peab laps hakkama uinuma oma voodis, siis suure tõenäosusega nii ka läheb. Kui te ise ikka veel natuke kahtlete ja nii väga tahaksite, et laps teie rüpes uinuks, siis ei ole vahet, milliseid meetodeid kasutate, laps teeb kõik selleks, et tagasi vana harjumise juurde jõuda.
Kõik lapsed on erinevad ja ema ja lapse vahel olev side on alati ainulaadne. Seepärast ei pea ma kuidagi õigeks öelda teile, mis tehniliselt võiksid olla need sammud, mida ette võtta. Julgustan teid usaldama oma vaistu ja peale otsuse tegemist endale kindlaks jääma. Kuna arenguliselt on seatud nii, et peale esimest eluaastat peaks lapse emast eraldumise protsess intensiivistuma, siis tuleb lapsele kindlasti kasuks, kui tema autonoomsus, ise otsustamine ja tegutsemine läbi omas voodis uinumise hoogu juurde saavad.
On võimalik, et kui hakkate harjutama, siis laps näitab ise vajadust minna üle ühele lõunaunele. Esialgu võiksite lapsele pakkuda veidi rohkem tähelepanu just unevabal ajal. Tegutsege õues, käige jalutamas, uurige linnukesi pargis jne. Võib olla aitab last rahustada, kui annate talle kaissu mõne teiega või uinumisega seotud siirdeobjekti (kaisulooma, väikese padja, vanast ja kodusest t- särgist tehtud unenuku vms.). Oluline on, et oleksite valmis tagasilöökideks, sest lapse areng ei kulge ühtlase joonena vaid pigem üles ja alla käivate tõusude ja mõõnadega. Kui panete lapse uinumiseks tema enda voodisse, siis hoolitsege selle eest, et samal ajal ei lisanduks teisi olulisi muudatusi lapse elus.
Mainin siiski, et alati ei ole võimalik lapse uut harjumust kujundada ilma lapsele ja ka teile endale mõningast stressi tekitamata. On üsna tõenäoline, et omaette uinumisega kaasneb lapse protest nutu näol. Kuna lapse eneseväljendusviisid on väga piiratud, siis on nutt lapsele selles osas abiks. Seega on lapse nutt normaalne nähtus. Nuttusid on väga erinevaid Mõni nutt räägib protestist ehk n.ö. “ma ei taha- nutt”, mõni nutt on appikutse ehk “emme, appi- midagi hullu on juhtunud!”, mõni nutt annab teada, et ma olen väsinud jne. Ehk siiski suudate mõnikord südame kõvaks teha ja lapse nutu enda jaoks normaalseks mõelda, siis hakkate peagi neid erisusi tajuma.
Magamisharjumuste muutmisel tuleks laps “hädanutu” korral sülle võtta ja maha rahustada ja siis üha jälle ja jälle tagasi oma voodisse asetada. Peaksite valmis olema, et tõenäoliselt tuleb seda tegevust teha korduvalt.
