Tere! Mul on 12-aastane tütar, kes nagu ei elakski. Nii on kole öelda, aga ta ei huvitu millestki, ei taha midagi teha ega kuskil käia. Oma aega sisustatakse ainult multifilmide vaatamise, littlest petshopi loomadega mängimisega ja arvutimängudega. Kui ta midagi teha paluda, siis ütleb et ei taha, ei meeldi. Lõpuks käsu peal ikka teeb ära, aga pärast käib tigeda näoga ringi. Kui talle miski ei meeldi, siis ta ärritub väga tugevalt. Tõmbab käed rusikasse ja krampi, karjub, loobib asju.Samuti on ta toitude osas väga valiv. Ka toidud, mis muidu on kogu aeg sobinud järsku enam ei sobi jne. Ma saan aru, et puberteet on alanud, kuid sellised käitumismudelid on tal juba väga pikalt. Samas ei ole ka need petshopid ja need arvutimängud, mida ta mängib eakohased, multikatest rääkimata. Tal ei ole ka õigeid sõpru, vähemalt sünnipäevale teda keegi ei kutsu, külla samuti mitte ja ise ta ka kedagi kutsuda ei soovi. Ka eelmine klassijuhataja mainis, et talle tundub, et laps on kergelt autistlike tunnustega. Õpetajatega saab muidu hästi läbi, aga kui midagi teha ei taha siis ei tee ja saab puudulikke hindeid. Samas mulle ta oma hinnetest ei räägi, koolis läheb väidetavalt kogu aeg hästi. Samuti on kogu aeg tal tema sõnutsi kõik õpitud, aga e-koolist nägin, et on märkus tehtud koduste tööde mittetegemise eest.
Lisainfoks veel nii palju, et lapse isast olen lahutatud ja elan koos uue mehega juba 6 aastat. Ka mehega on lapsel vahel hõõrumisi, aga samal pinnal nagu minugagi. Lapse päris isa temaga ei suhtle.
Kas oskate nõu anda, millest selline käitumine tulla võib ja kuidas seda leevendada?
Teie varasesse teismeikka jõudnud tütar armastab vabal ajal mängida justkui oma east noorematele mõeldud mängusid, vaatab multikaid ja on arvutis. Vanemana olete häiritud, kuna lapsel ei ole teie meelest piisavalt aktiivset tegevust, ta ei ole koostöövalmis ja teile tundub, et tal puuduvad ka sõbrad. Ning lisaks on tütrel mitmeid õpetaja meelest autismile viitavaid jooni.
Autismi joonte osas soovitan küll väga kriitiline olla, samas, kui soovite selles vallas kindlustunnet, konsulteerige alustuseks oma perearstiga.
Teismeikka jõudnud laps muutub tavaliselt tundlikuks ja hakkab end enam teadvustama. Võib olla mõtlik, enesesse süüvinud, häbelik ja haavatav. Seetõttu on üpris loomulik ja tavapärane, et teismelised armastavad olla palju omaette, oma toas, nad vajavad ruumi enda ümber. Teisalt võivad noore tunded üle keeda, nähvatakse, karjutakse- emotsioone ei kontrollita. Hakatakse võrdlema end eakaaslastega ja lapsed võivad tunda end häirivalt teistsugustena. Kirjutate, et koolis ei ole tütar klassis väga populaarne,- kahjuks on ka see taas tavapärane. Teismeeas lapsi võib ebakindlaks muuta kõhnus, liigne pikkus, lühike kasv jne. Põhjustavad selle aga hormonaalsed muutused lapse organismis ning neile vastu võidelda pole vajadust ega võimalust- laps on jõudnud lihtsalt uude eluetappi.
Kirjutate, et lapsega on raske suhelda, teda koostööl saada, seega on väga oluline just teie kui täiskasvanu suhtlemise viis oma lapsega- ennekõike vajab murdeealine laps rahulikke ja oma tunnetega toimetulevaid vanemaid. Mõistlikud ja toetavad vanemad, kes teavad teismeea iseärasusi, võtavad ka muutusi lapses rahulikumalt ning see omakorda vähendab lapse enda pingeid- tema jaoks on emotsionaalsed ja füüsilised muutused sageli väga hirmutavad ja segadusttekitavad.
Parim võimalus tütar endaga koostööle saada on vältida temaga pahandamist, näägutamist, moraalilugemist, pidevat meeldetuletamist. Kuidas oma tütart enam motiveerida ja julgustada, kuidas taastada ehk kaotsiläinud kontakt?- siis parim aeg seda teha on probleemivabas alas olles, see tähendab siis, kui kõik on kodus rahulik ja hästi. Eelkõige olge ise avatud ja hoidke oma lapsega üleval dialoogi. Tavaline on, et laste ja vanemate vaheline suhtlus näeb välja kui intervjueerimine, mis aga ei soodusta noore avanemist (tunneb, et vanemad soovivad tema elu kontrollida või pole temaga rahul). Dialoogiline suhtlemine näeb välja aga kui kahe sõbra vestlus. Rääkige oma mõtetest, tunnetest, mis teid päeval üllatas, jne.- ühesõnaga, avage ennast inimesena. See julgustab ka last tasapisi avanema. Head suhted on need, mis ennetavad võimalikke konflikte peres.
Teisalt on laste koolipäevad pikad ja nõudmised kooli poolt suured, õppida on palju. Mistõttu võib mõista ka noore vajadust lihtsalt puhata ja mängida. Ja vanemana tuleks meil seda ka aktsepteerida.
Et lapse vajadusi, soove ja mõtteid mõista, aitavad meid suhtlemisoskused. Vaadake lähemalt: http://www.sinamina.ee/ee/noustamine/kkk/
Mida üks teismeline vajab? Lisan siia mõned artiklite lingid:http://www.sinamina.ee/ee/uudiskiri/teismeliste-psuhholoogia/?c_tpl=1114http://www.sinamina.ee/ee/uudiskiri/murdeealine-murrab-end-lahti/?c_tpl=1114http://www.sinamina.ee/ee/uudiskiri/kristi-raava-intervjuu/?c_tpl=1114
