meie peres kasvavad 2,5aastased kaksikud, tüdrukud. Probleem on laste magamajäämine, õigemini peamiselt ühe tüdruku magama jäämine. See magamapanek kestab õhtul mitu tundi ja ka lõunal vähemalt tund. Laps ise on juba väsinud, aga magama ei jää ning ei saa jääda ka kaksikõde, kuna trall käib.
Lasteiaiaperioodil alustame u 19-19.30 magamaminekule sättimist (hambapesu, riietumine ja unejutud), tuli läheb kustu u 20.30-21.00 ja siis hakkab see trall ühe lapsega. Kõigepealt juua ja pissile, kusjuures enamasti küsib ta neid asju selleks, et magamaminekut edasi lükata. Ehk siis manipuleerib, küsib pissile, aga pissi ei tule jne. Siis hakkab voodist välja tulema ja tahab mänguasju võtta või hakkab laulma või lobisema või õde agiteerima.
Mõnikord käitub õde ka samamoodi, kui harvemini. Kui keelan need asjad ära, tuleb hüsteerilie nutt. Tavaliselt ma keelan mängida, kuid pissimise ja joomise olen esimese küsimuse peale lubanud, hiljem mitte. Ja nii see trall kestab ligi 23ni, kui magama jäädakse.
Ja absoluuselt iga õhtu on nutt ja tülitsemine selle magamise pärast, laps võitleb viimse hetkeni unega. Tihtipeal kui keelan või ei lase voodist välja tulla, siis läheb laps hüsteeriasse ja nutab ning hakkab ennast hammustama või õde või mind lööma. Kõik see on kestnud vähemalt vahemikus 1,5 kuni 2,5a.
Olen proovinud lõunaune ära jätta, kuid siis on laps 4-5 paiku nii väsinud, et muutub väga konfliktseks või jääb ikkagi kuidagi kusagil magama (kärus või autos peamiselt). Midagi muud ma välja mõelda ei oska ja ausalt öeldes on see magamapanek kogu pere sterssi ajanud, probleem magamajäämisega on ka lasteaias.
Kui laps magama jääb, magab enamasti hästi ja sügavalt terve öö ja ka tunnise lõuna une, vahel isegi 1,5h. Olen ka proobvinud hiljem panna, nt 22 tuli kustu, kuid siis jäävad reaalselt magama ikkagi südaöö. Ehks siis see ligi 2h tralli tuleb ikka ära. Mida teha?
Üks teie kaksikutest võitleb uinumise vastu väga intensiivselt. Ta kasutab kõiki vahendeid, mida üks 2,5 aastane laps kasutada mõistab. Olete katsetanud lapse unerütmi korrigeerida, seda põhiliselt uinumise hilisemaks jätmisega või lõunaunest loobumisega, kuid see ei ole olukorrale leevendust toonud.
Kui lapsed uinuvad ööunele hilistel õhtutundidel ja ärkamine toimub ikka nagu parasjagu vaja lasteaeda sättimiseks, siis võib olla, et teie lapsed on hetkel unevaeguses. Kuna probleemid algasid aasta tagasi, siis võiksite mõelda, mis oli parasjagu teie peres, selle rütmis või laste arengus toimumas. Lapse n.ö. arenguline eraldumine emast kiireneb kusagil peale esimest eluaastat ja jõuab lõpule kolmandaks eluaastaks. Kas võib olla, et teie lapsed hakkasid siis käima lasteaias ja see valmistas vähemalt ühele üleelamisi, mis väljendusid uinumisraskustes. Võib olla on teie uinumisprobleemidega tütar veidi tundlikum või hoopis aktiivsem ja käitub ebamugavustunde niiviisi endast välja. Kuna olukord on kestnud juba mõnda aega, siis ilmselt oleks vaja teatud suunamuutust, ehk isegi suunamuutust olukorra tõlgendamisel. Võib olla saaks mõelda nii, et teie lastel on teile mingi sõnum edastada? Kui see on mingi sõnum, siis milline see võiks olla? Kas võiks mõelda, et teie unega protestiv tütar n.ö. võitleb nii intensiivselt, sest ta teeb seda ka õe eest? Kas see sõnum võiks olla, et tüdrukud vajavad teiega rohkem rahulikku (ehk isegi kehalist) kontakti päeval? See on teatud mõttes nagu anuma täitmine. Kui see anum ei ole mingil põhjusel täis, siis s ei saa ka rahulikult uinuda.
Võib olla on tütrel hirm uinumise ees. Mõnikord kaasneb uinumisega reaalne hirm kadumise või kaotsimineku ees. Jällegi aitab siis see, kui päevasel ajal pakkuda lapsele rohkelt koos aja veetmist niiviisi, et kogu energia on lapse päralt. Kui teha samal ajal kodutöid või lugeda arvutis/ telefonis uudiseid või olla lihtsalt hajevil omis mõtteis, siis laps tajub seda kiiresti. Võiksite katsetada ka peitusemänguga, kus laps näeb, et kui keegi kaob ära, siis tuleb ta ka peagi tagasi. See on lapse turvatunde suurendamine. Näiteks lähete teise tuppa ja tulete sealt peagi rõõmsalt tagasi: Olen tagasi ja kõik on korras! Peitusemängu teema on küll natuke noorematele lastele omane, kuid kuna uinumisraskused said alguse varasemas eas, siis võib sellest ka praegu abi olla.
Kuna igasugune harjumuse muutmine nõuab aega ja energiat, siis otsustades olukorda muuta, olge pühendunud, kaasake kindlasti laste isa. Alustage juba päeval, kus pühendate lastele rohkem rahulikku kohalolekut, vaadake pilte raamatutest või mängige mänge, kus tegelased (mänguloomad) teevad oma päevatoimetusi ja lähevad siis magama ja näevad ilusaid unenägusid ja tõusevad hommikul rõõmsa taasnägemise rõõmuga ja näiteks huviga, et vaadata koos milline ilm on täna õues. Kas paistab päike, või on tuul liigutamas lehti või hoopis sajab. Ja kui sajab, siis kuidas sajab, kas natuke õrnalt tibades või suure jõuga ja isegi häält tehes jne. Nii läheb tähelepanu uinumiselt ja eraldumiselt kaugemale ja fookusesse tuleb hoopis põnev ärkamine. Kõige olulisem on järjepidevus, et lapsed teaksid, mis on järgnemas ja et vanemad jäävad endale kindlaks. Algul tekitab uus lähenemine lastes isegi suuremat stress, vastupanu ja protesti, kuid usun, et suudate muuta olukorda peagi.
Siinkohal peab mainima, et lapsed reageerivad kaotusehirmuga ka lapasevanemate suhetes või olukordades toimuvatele ebakõladele. Seega eelkõige on vajalik, et oleksite ise puhanud ja oma eluga rahulolev.
