Me lapsega elame minu elukaaslase kodus, olen alati mõelnud, et kelle kodu, see teeb ka reeglid, kuid mõistlikud ja põhjendatud. Siiani on meil vaid üks probleem ja see on taas päevakorras. Minu elukaaslane leiab, et kuna lapse toas on televiisor, siis lapsel puudub vajadus vaadata telekat suures ehk elutoas. Tema arvamus on, et seal võib laps tv vaadata vaid siis kui meie ka oleme ja ühiselt vaadatakse, aga muul ajal ja üks kodus olles jne laps tv suurest toast vaadata ei tohi. põhjenduseks toob, et milleks siis lapsel tv olemas oma toas on ja kui on suures toas, siis tassib sinna veel nutividinaid. See viimane kommentaar on õige, et laps kipub siis kõik oma asjad diivani peale laotama küll. Samas ma päris hästi ise ei mõista, miks laps ei tohiks suures toas vaadata tv-d. Avatud köögiga ruum, näiteks kui ta sööb köögis, saab tv-d vaadata jne. Mitte et nii palju oleks vaja vaadata.....kuid siiski. Meil tekkis sellest lausa sõnelus ja nüüd eile avastasin, et mees on tv puldid suurest toast ära pannud. Ma olen pehmelt öeldes shokis. Sõnagi ta ei öelnud selle kohta. ???
Teil on tekkinud elukaaslasega lahkhelid selles osas, kas laps võib üksi olles vaadata elutoas telerit või mitte. Mõistan, et teie elukaaslase seisukoht on teid suuresti üllatanud ja ka häirinud.
Lapse arengu seisukohalt ei ole siinkohal õiget või ebaõiget vastust. Suhtes olles on ikka mõistlik teha oluliste asjade otsustamisel teatud kokkuleppeid. Näiteks, kuidas te kodutöid jagate, kuidas sõpradega ja päritoluperedega suhtlete, kuidas raha kulutate jne. Eriti, kuna kodu ei ole ühine, siis oleks asjakohane leppida kokku ka selles, kuidas te kodus toimetate ja millised on piirid, millest üle ei minda. Igas paremaski peres tuleb ette erimeelsusi ja siis võiks probleeme proovida lahendada vajaduste lähtuvalt. Näiteks, millised teie kaaslase vajadused on rahuldamata, kui laps elutoas telerit vaatab? Võib olla on tal vajadus tajuda enda ümber harmoonilist korda? Võib olla on tal vajadus tunda, et tema arvamusega arvestatakse? Võiks ka küsida, millised teie vajadused on rahuldamata, kui laps vaataks telerit oma toas? Võib olla on teil siis tunne, et laps ei ole elukaaslasele piisavalt oluline? Niiviisi koos probleemi üle arutledes ja uurides üksteise sügavamaid põhjusi, on hoopis suurem võimalus üksmeele saavutamiseks. Lisaväärtusena õpib ka laps oma soove ja tahtmisi ise paremini mõistma ja läbi sügavamate ja tegelike vajaduste tõlgendama. Üksteise vajadustega arvestamine loob lapse arenguks turvalise keskkonna ja seda olemata sellest, kus laps telerit vaadata tohib.
