Minu laps käib erakoolis teist aastat kuna tavakoolid tekksid õpiraskused,erakoolis hindeid ei panda ega kodus ka erilist õppimist anta. Kuna mu lapsel on olnud koolis tõsised keskendumisprobleemid,väsib kergesti ära siis segab tundi ja siis põgeneb kesest päeva koju,tänaseks on kodus põhitegevus arvutiga mängimine,muid huvisid ei ole,kui kutsun teda kuhugi siis tuleb vastuseks et ei viitsi või väsinud aga arvutis jaksab pikalt olla kui kurjustan ja luban srvuti käest ära võtta,ütleb et ei lähe üldse enam kooli,ma ei oska midagi enam teha või kuidas käituda? (
Õpiraskused, sh keskendumisraskus, on kahtlemata ka lapse enda jaoks suur probleem. Tahaks ju igaüks tunda end eduka ja õnnestununa, targana. Sageli aga on nii, et ongi raske koolitunnis vastu pidada, täita ülesandeid, aru saada jne. Kui see on raske, siis on ka segamised ja pahandamised kerged tulema. Sageli ongi nii, et õpiraskustega lapsed saavad niigi haprale enesehinnangule veel ka teistest rohkem riielda. Võimalik, et pidevaid pahandamisi on isegi veelgi raskem taluda, kui pingutada ja õppida. Siis ongi kergem ära tulla ja end arvuti taha turvaliselt varjuda.
Kuidas teda aidata? Kindlasti on õpiraskuste esinemisel oluline tihe infovahetus õpetajaga, et saada teada, kuidas laps end koolis tunneb, kuidas tal läheb, kuidas last kodus aidata ja toetada. Veel võib kasu olla sellest, kui on võimalik, talle ka õpiabi pakkuda. Samuti arutleda, mida ta tohib teha, kui tunnis on raske olla, kui väsib, kas on võtteid, mis aitaks. Konsulteerida tasuks ka õpiraskusi tundva spetsialistiga (logopeed, eripedagoog, psühhiaater). Eesmärk oleks leida viise, kuidas ta end tunnis hästi tunneks.
Kindlasti ei ole kasu sellest, et teda noomida või karistada. Ka ähvardused arvuti ära võtta, oleks ju karistamine ning see rikuks ära vaid teie suhte. Ta aga vajab teie toetust ja usaldust, et ta saaks teile jagada, kui miski talle muret teeb või raske on.
Küll aga võite arutleda, kui palju on mõistlik iga päev aruti taga olla ja teha kindlad kokkulepped. Kui pakkuda alternatiive arvutimängudele, siis need peaks eelkõige teda huvitavama ning jällegi, ei saa ilma temata jõuda selleni, mida kasulikku, arendavat, meeldivat ta veel võiks teha.
Praegu näib olevat tähtis, et ka teie ise saaksite rahu, sest muretsete ju lapse käekäigu pärast ja soovite talle ju parimat ja teda aidata. Vahel on aga aidata keeruline, seda eriti aga teisemeeas. Sel aja on aga määrava tähtsusega just kontakti säilimine, mõistmine, usaldus. Tunnustage teda selles, mis on hästi, sest selle järgi võib samuti olla suur vajadus. Kui ta aga kuuleb teilt, et sekkute vahel seepärast, et hoolite temast ja kaasate teda arutellu, usute temasse, siis see motiveerib ka teda eneseteostuseks.
(