Oleneb, mida mõelda mõjumise all. Joobe tekkimise mõttes oleme inimestena väga erinevad, sest meie kehad tulevad mürkainetega erinevalt toime - mõnel tõhusamalt, mõnel on see aga raskem. Samuti on oluline, kas inimene on enne joomist söönud või tarvitab ta ravimeid. Joodud alkoholi kogused määravad samuti selle, kui kiiresti ja kuidas see inimesele mõjub. Mida suuremad kogused ja mida kiiremini tarbitakse, seda suurem on mürgituse tekkimise oht.
Kui mõelda mõjumisest, kui sõltuvuse tekkimisest, siis mida varem laps alkoholi tarbima hakkab, seda suurem on tõenäosus, et tal ka sõltuvus välja kujuneb või seda suuremad on kahjud aju arengule. Põhimõtteliselt on iga tarbimist edasi lükatud eluaasta määrav, et seda ohtu vähendada.
Miks see nii on? Inimese ajus toimuvad suured arengud just lapse ja teismeeas. Alkohol, sisaldab mürke, mis aju arengut väga olulisel määral segavad. Nende kahjulike mõjude tagajärgi ei pruugi me kohe märgata ja alkoholiga seostada. Näiteks võib teismeeas joodud alkohol kahjustada võimet oma tegevusi planeerida, eesmärke saavutada, olla sihikindel jne. Näiteks: nimesel on raske keskenduda (olulise materjaliga töötamise asemel läheb kogu aeg Facebooki või teeb muid ebavajalikke asju). Ise ta aga neid häiritusi varase alkoholi tarbimisega seostada ei oska, sest arvatake, et alkohol mõjub ainult joomise ajal.
Ühesõnaga, mida varem laps alkoholi tarbima hakkab, seda suurema tõenäosusega kahjustuvad tal ka need aju osad, mis aitaksid edasises elus olla edukamad ja sihikindlamad. Mõnel lapsel, kes varakult jooma hakkab, on kahjud suuremad ja mõnel jällegi väiksemad. Seda ei saa keegi ennustada, sest nagu öeldud, on meie kehad erinevad. Mõnel on parem ajupotensiaal ja kahjustuse tagajärjel pole langus nii märgatav, teisel aga seda potensiaali ei ole. Kuna aju küpseb keskmiselt 25-eluaastaks, siis ei ole hea ka enne seda vanust juua. Hiljem joomist alustades pole kahjulikud mõjud nii suured.
