Mure on järgmine, et poiss 10a. mõtleb ainult vägivallast. Vihahoos lubab teisi ära tappa ja kui vähegi saab, siis mängiks ainult vägivaldseid mänge, vaataks vägivaldseid multikaid jne jne jne... ühesõnaga mida rohkem verd lendab, seda parem. Ja täna arvutit avades leidsin, et Youtube keskkonda trükitud "i want to kill everybody in the world". No tekitab tõesti hirmu, et mida ta küll mõtleb, kui selliseid asju teeb. Televiisorit üldiselt me ei vaata ja arvuti ning nutitelefoni kasutus on praktiliselt minimaalne. Kas peaksin lapsega psühholoogi juurde pöörduma? Muidu on ta nagu 10 a poiss ikka, koolis enamvähem kõik korras ja trennid ning huvitegevused nagu selles eas ikka.
Teie jaoks on hirmutav, et teie poeg mõtleb palju vägivallast. Olete avastanud, et laps otsib ka netist vägivallaga seonduvat informatsiooni.
Lapse sellise käitumise taga on suure tõenäosusega omamoodi appikarje. Agressiivsuse taga on tunne, et mingi olukord on möödapääsmatu ja esineb suur vajadus millegi eest kaitset otsida. Laps ei suuda mingi kujunenud olukorraga toime tulla. Säärase käitumise vallandajaks võib olla mingi varasem sündmus või situatsioon või ka veel kehtiv olukord. Tõenäoliselt ei suuda laps ise põhjust nimetada, sest see on pigem alateadlik. Laps ei suuda oma tundeid reguleerida. Kui täiskasvanul on mingi stressisituatsioon, siis täiskasvanu saab seda muuta mingi sihipärase tegevusega. Laps ei saa olukordi kontrollida. Ta tajub ebamugavustunnet või lihtsalt sisemist paha enesetunnet ja n. ö. käitub selle välja täiskasvanu jaoks ootamatu ja ebaloogilise käitumisena. Kindlasti tasub mõelda, mis oli toimumas sis, kui märkasite lapse esimesi agressiivsuse ilminguid. Laps võib reageerida niiviisi, kui väljapääsmatuna näiv olukord leiab aset, kas kodus, koolis või trennis. Tihti on lapse agressiivsuse põhjustajaks täiskasvanu jõuline ja vastuvaidlemist mitteaktsepteeriv suhtlemisstiil (lapsevnem, õpetaja, treener jne.)või ka teine äärmus, kus lapsele on kõik lubatud ja ta peab kogu oma eluga ise hakkama saama. Agressiivsust võib põhjustada ka tunnustuse mitte pälvimine täiskasvanute või teiste laste poolt.
Soovitan teil kindlasti pöörduda rohkem lastele spetsialiseerunud psühholoogi poole või pereterapeudi poole!
